Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2018/03/05/7661379t1h41b7.jpg)
- Merikotkas viidi loomakliinikusse ravile
- Pliikuulid mürgitavad korjustest toituvaid linde ja loomi
- Kaitsealune lind vaagub elu ja surma vahel
Laupäeval avastas Järva vallas Laimetsa küla metsades uidanud jahimees lumevallil kössitamas uhke kotka, kes ei suutnud lennata. Majesteetlikule linnule kutsuti abi ning saadeti paranema Eesti maaülikooli loomakliinikusse.
Koigi jahiseltsi esimees Asko Osula selgitas, et suur lind oli mingil põhjusel hätta sattunud nende jahimaadel ning seetõttu võttis kotka leidnud mees Osulaga ühendust. «Kotkas oli pealtnäha terve ning jahimees oli tahtnud uhket lindu pildistada. Siis aga märkas, et ära lennates suutis kotkas tõusta vaid paari-kolme meetri kõrgusele ja potsatas seejärel maha tagasi. See oli selge märk, et kotkaga pole kõik korras,» selgitas ta.
Osula ütlust mööda hakkasid nad siis uurima, kes selliste suurte ja kaitse alla kuuluvate lindudega tegeleb. Ta imestas, et keskkonnainspektsiooni valvenumbrilt 1313 antud number ei vastanud ja sellelt pole ka siiani tagasi helistatud, kuid tegemist peaks olema ju valvetelefoniga. «Õnneks ei jäänud me ootama ja jõudsime erinevatele andmetele tuginedes lõpuks õige loomaarsti ja teaduri Madis Leivitsani, kes maaülikooli loomakliinikus kotkaste ja teiste kaitsekategooria lindudega tegeleb,» ütles Osula.
Jahimehed püüdsid suure linnu tekiga kinni
«Pliimürgistused on kotkaste ja teiste röövlindude puhul väga tõsine mure, mille vastu tuleks palju jõulisemalt ühiskonnas võidelda,» lausus Madis Leivits.
Sel ajal, mil Leivits Tartust kohale sõitis, püüdsid jahimehed kotka käepärast olnud suure tekiga kinni, viisid autos asustatud kohta, panid suurde kasti ja jäid abi ootama. «Nii suurt lindu püüda ja transportida pole naljaasi, sest tema küünised on ligi kolmesentimeetrised ning kui ta need kätte või kintsu lööks, oleks vigastused tõsised. Olin juba hirmul sellegi pärast, mis mu auto sisemusest alles jääb, kui lind seal rapsima peaks hakkama,» seletas Osula. Aga õnneks läks kõik hästi ning terveks jäid nii inimesed kui ka auto.
Loomaarst ja Eesti maaülikooli doktorant Madis Leivits märkis, et Järvamaalt kinni püütud kotkas oli merikotkas. «Tundub olevat isane vanalind,» täpsustas ta.
Praegu on kotkas maaülikooli loomakliinikus ravil, sest nagu karta oli, tuvastati tal tõsine pliimürgistus. Leivits hindas esimese kaitsekategooria all oleva linnu seisukorra väga kriitiliseks. «Me üritame teda igal juhul elus hoida. Lähimad paar nädalat peaks näitama, kas lind tuleb sellest välja või mitte. Aga ka pärast seda võib veel tulla tagasilööke,» rääkis ta oma kogemustest.
Leivits ütles, et röntgenipildid näitasid linnu seedetraktis kuulidest pärit pliitükke, mis on linnu elule ja tervisele üliohtlik. «Me saame erinevate meditsiinivõtetega kaasa aidata linnu organismi puhastusele, kuid kas ta sellest ka lõplikult välja tuleb, sõltub kahjustuse ulatusest ja plii kogusest, mis tema kehasse on sattunud,» selgitas ta.
Merikotkale tehti kohe maoloputus ning ta saab ravimeid, mis peaks vereringes pliid siduma ja aitama seda organismist väljutada. Ka seedetrakti seiskumise puhul saavad arstid linnule abi anda. Kas see kõik ka tulemust annab, on raske ennustada. Leivits lisas, et väliseid vigastusi ega luumurde linnul polnud.
Mürk satub lindude organismi pliikuulidest
Samas tõdes Leivits, et pigem raviks ta linnul luumurdu või mõnd välist vigastust, mis puudutab konkreetset kehaosa, kui rasket mürgistust, mis mõjutab ettearvamatult kogu organismi ja kõiki elundite funktsioone. «Pliimürgistused on kotkaste ja teiste röövlindude puhul väga tõsine mure, mille vastu tuleks palju jõulisemalt ühiskonnas võidelda,» lausus ta.
Ohtlik raskemetall satub lindude seedesüsteemi jahil kasutatavate pliikuulidega, mis leiavad hinnast tingituna laiemat kasutust kui vaskkuulid. «Veelindude jahil keelati küll ära pliihaavlid, kuid teisi linde võib nendega lasta ja samuti on lubatud metsloomi küttida pliikuulidega,» selgitas ta.
Pliikuulidel on aga tavaks kehasse sattudes väiksemateks tükkideks laguneda ja just sellised väiksed tükid satuvadki koos lihaga loomade ja lindude makku ning sealtkaudu edasi verre põhjustades tõsiseid tervisehädasid ning halvimal juhul surma.
Leivits nentis, et lastud trofeeloomad, keda toiduks ei tarvitata, jäetakse tavaliselt metsa teistele loomadele ja lindudele söögianniks mõtlemata, et tegelikult võivad nendes leiduvad pliikuulid ja nendest mürgistunud liha omakorda teisi metsaasukaid tappa. «Samuti satuvad röövlindude noka vahele ulukitest välja lõigatud koledad verised kuulikahjustusega kohad, mis enamasti ka metsa alla visatakse,» sõnas ta.
Madis Leivitsa hinnangul on kotkad plii suhtes väga tundlikud ja see tekitab nende seas täiesti arvestatavat suremust. «Meieni kas elavalt või surnult jõudnud lindudest on pliimürgistusse surnud 52 protsenti kotkaid. Nende veres on olnud surmavalt suur pliikontsentratsioon. Aga ka väiksema ulatusega pliimürgistus võib linnud surmata, sest nende koordinatsioon ja toiduhankimisvõime on tugevalt häiritud,» rääkis Leivits.
Pliiuimas linnud ei taju enam ohtu
Leivitsa kirjeldust mööda võib mürgistusega lindu võrrelda inimese joobega. «See on ka põhjus, miks pliiaurude all lendavad linnud satuvad sagedamini toiduotsingutel ohtlikesse olukordadesse ja saavad füüsiliselt viga või hulljulgusest tingitult lausa surma,» selgitas ta.
Näiteks eelmisel aastal leiti üks merikotkas raudteelt surnuna. Tema veres oli pliitase väga kõrge. Ta suri küll rongilt saadud löögi tagajärjel, kuid arvestades tema kudede seisundit oli ta juba niikuinii surma määratud.
Leivitsa ütlust mööda põhjustab suur pliisisaldus organismis linnul hingamisseiskumise. «See kahjustab lihaste tööd, lind ei suuda enam hingata ning surm saabub pika ja piinarikka lämbumise teel,» kirjeldas ta.
Veidi väiksemast pliimürgistusest tingitud kroonilised vaevused ei pruugi lindu küll kohe surmata, kuid pärsitud võib saada seedetrakti töö. «Nii ei pruugi lind näiteks toitu normaalselt seedida, sest selleks vajalikud lihased ei tööta enam. Ta jääb loiuks ja kurnatuks ning läheb otsima toitu näiliselt lihtsamast kohast, mis võib osutuda aga hoopiski eluohtlikuks,» rääkis Madis Leivits erinevatest juhtumitest.
Leivits ütles, et kui kasutataks pliivaba laskemoona, suudaks me sellised mõttetud surmad looduses ära hoida ja säästaks sellega kindlasti ka oma tervist. «Rootsis jahimeeste seas läbiviidud uuringud näitasid, et pliikuulidega tapetud ulukite liha süües mõjutas see olulisel määral nende tervist ja pliinäitajad veres olid lubatust palju kõrgemad,» lausus ta.
Laupäeval Järvamaalt leitud merikotkas on sel aastal juba kolmas pliimürgistusega Leivitsa juurde sattunud lind. «Esimese seisund on stabiilne. Ta vajab veel veidi treenimist, kuid põhimõtteliselt võib ta varsti tagasi loodusesse lasta. Teine lind andis kahjuks tugeva mürgistuse tõttu oma saba,» lausus ta.
Milline saatus ootab seda lindu, ei hakanud ta ennustama. «Elame, näeme,» sõnas Leivits.