Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/13/7308079t1hf673.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/12/7681057t1h8dd0.jpg)
Piimatoodangu tõusu taga on laudajuhi meelest üha teadlikumad õpilased, kuid mitte ainult. Lehma hästi lüpsma saada on suur teadus ja nõuab kõigilt head koostööd.
Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppelaudas käib vilgas sagimine. Laudajuhi Ingrit Eibaki tabame noorkarjalaudas õpilasi juhendamas sõnniku koristamisel ja söötmisel. «Oleme kooli lehmalaudas, kus õpilased teevad tööd praktika korras. Kuigi lehmi lüpsavad ikkagi lüpsjad, näitab somaatiliste rakkude arv piimas lehmade rahulolu ja sõltub väga paljudest asjaoludest,» selgitas ta. «Vaid rahulolev lehm saab anda head toodangut. Et hooldus on väga oluline ja kestab palju pikemalt kui lüpsmine, siis on eriala õppida tahtvate õpilaste osa piimatoodangu kasvus kindlasti oluline,« lisas Eibak.