Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2018/04/04/7751247t1hcc33.jpg)
- Igasse maakonda tuleb juubeli tammik
- Tammepargi tarvis valmis aasta algul detailne kavand
- Tammeistikud viiakse lõplikku kasvukohta mai algul
Paide ühisgümnaasiumi õpilaste viie aasta eest mulda pandud tammetõrudest on sirgunud istikud, mis juba kuu aja pärast peaks istutatama Paide Sillaotsa-poolse sissesõidutee äärde Järvamaa sajandi tammikuks.
Juubeliaasta kevadel istutatakse igasse maakonda EV100 tammepark. Tammikute istutus on kavandatud mai kahele esimesele nädalale, enamik parke avatakse 1. juunil.
«Kingitus «Eesti 100 tamme» sai alguse 2013. aastal, kui koolilapsed hakkasid tammetõrudest istikuid kasvatama,» ütles projekti juht Mari Valgepea riigikantseleist. «Eesti sünnipäeva puhul saab vähemalt ühe uue tammepargi iga Eesti maakond, kokku istutatakse tuhandeid tammesid.»
Ehkki Paides mulda pandud ja visalt kasvanud tammeistikud näevad veel väetid välja, on neis tegelikult küllalt väge, et suursugusteks puudeks kasvada.
«Panime tammetõrud maha viiendas klassis. Kui nüüd on neist saanud kuni poolemeetrised istikud, siis elujõus tammedeks sirguvad nad tõenäoliselt alles siis, kui meie oleme vanad,» arutles Mia Laurel Viilup.
Koos lastega tammede eest hoolitsenud Paide ühisgümnaasiumi õpetaja Ellen Rosimannus ütles, et talve elasid istikud kenasti üle. «Neid on kooli kõrval asuvas aedikus kasvamas ligi 200. Sajandi tammikusse ümber istutamiseks valime kindlasti kõige suuremad ja tugevamad tammehakatised,» lausus ta.
Saja tamme pargist üle jäävad istikud leiavad Rosimannuse ütlust mööda sobiva koha kusagil mujal. Tamm kui tugevuse sümbol on hinnatud puu, mida võib kasutada edukalt parkide, aga ka haljasalade kujunduses.
Nii Rosimannus ise kui ka tammetõrud mulda pistnud kümnenda klassi õpilased on istikute eest hoolitsenud parimal moel. «Oleme neid väetanud, toestanud ning kaitsnud haiguste ja loomade eest,» lausus ta.
Rosimannus ei tea, mida rohkemat oleksid nad saanudki veel teha. «Ehkki olen lugenud, et viie aastaga on võimalik tamm kasvatada tõrust poolteistmeetriseks puuks, ei suuda ma seda kuidagi uskuda. Meie tingimustes tundub see olevat võimatu,» ütles ta.
Kümnenda klassi õpilased Mia Laurel Viilup, Käti Eikel Tapp ja Vanessa Simso ütlesid, et suurt janti pole puuistikutega olnud. «Suurim töö, mida teinud oleme, on ümberistutamine ja rohimine,» lausus Viilup. «Oleme hoidnud taimedel silma peal, et need saaks rahus kasvada.»
Puuistikuid maa seest kätte saada pole Viilupi ütlust mööda raske, sest need on istutatud koos pottidega. Tuleb vaid potid välja kaevata ja puuhakatised oma lõplikku kasvukohta viia. «Panime tammetõrud maha viiendas klassis. Kui nüüd on neist saanud kuni poolemeetrised istikud, siis elujõus tammedeks sirguvad nad tõenäoliselt alles siis, kui meie oleme vanad,» arutles ta.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, tahaksid õpilased ja õpetaja Rosimannus tammed parki istutada 10. mail. «Sellele eelneb lõimitud ainenädal, kus õpilased käsitlevad tammede teemat tundides ja kavas on korraldada ka väike näitus. Istutus oleks siis selle nädala pidulik finaal,» selgitas ta.
Paide abilinnapea Siret Pihelgas ütles, et seni kõne all olnud tammeallee asemel kujundas maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae linna algusse hoopis pargi.
Kavand koos mõõdistustega läks maksma 6500 eurot. «Tegemist on sel aastal värskelt valminud kavandiga, mis annab piirkonnale terviklahenduse,» märkis Pihelgas.
Pihelgas sõnas veel, et trasside valdajatega on projektil kooskõlastused olemas, kuid maanteeametiga on veel vaja üksikasju täpsustada. «Maanteeameti mure on kunagine võimalik maantee laiendus. Selleks peab maa-ala olema tagatud. Püüame leida lahendusi, mis rahuldaks mõlemaid osapooli,» lausus ta.
Igal juhul loodab Pihelgas südamest, et mai teisel nädalal saavad hoole ja armastusega tammesid kasvatanud õpilased tulla neid istutama.
Paide linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Tiina Kivila ütlust mööda peaks Paide sajandi tammik laiuma umbes 1,2hektarilisel maa-alal. «Pargi põhiosa on Sillaotsa kalmistu ja Paide linna paemärgi vaheline ala, mis jääb maantee ja kergliiklustee vahele,» täpsustas ta.
Kavandi järgi jätkub park ka majadest linna poole jääval alal. «Arvestades, et tegemist on linna peamise sissesõiduga, siis on asukoht sajandi tammikule väga atraktiivne ja kõigile Paide külastajatele nähtav,» lausus ta.
Kivila meelest annab tammepark lisaväärtust ka kergliiklusteele, sest pargi serva on kavas ehitada edaspidi neli kuni viis harrastusspordivahendit. Näiteks kõhulihaste pink, rööbaspuud ja muud atraktsioonid.
Pargiinventarist paigaldatakse sinna pingid, prügikastid ja infotahvel.
Kivila hinnangul peaks sada tammepuud pargi alale ära mahtuma. «Nii suurte puude istutusvahe reas peab olema vähemalt kuus kuni kaheksa meetrit ning sellega on kavandi koostamisel arvestatud,» ütles ta.
Kivila lisas, et kui kunagi oli juttu, et teisele poole teed jääv hõberemmelga allee tuleb maha võtta, siis nüüd seda ei tehta. «Korrastasime eelmisel suvel alleed ja uurisime veidi ajalugu. Selgus, et ka need puud on kunagi õpilaste istutatud ja tegemist on ühe Eesti näidisalleega,» põhjendas ta.