Eesti apteekrite liidu juhi ja Paide Vee tänava apteegi proviisori-juhataja Kai Kimmeli selgitusel leidub paljudele originaalravimitele sama toimeainega analoog- ehk koopia- või geneerilisi ravimeid, mida on apteeker kohustatud kliendile soovitama.
Koopiaravim pakub üldiselt odavamat asendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kai Kimmel ütles, et alates 2003. aastast on arstidel kohustus kirjutada patsiendile toimeainepõhine retsept. Seega saab klient apteegis valida ühe originaalravimi ja isegi üle kümne selle koopia vahel.
Kimmel selgitas, et uue ravimi väljatöötamine võib kesta kuni kümme aastat, sest algul valitakse viie-kuue toimeaine molekuli seast välja üks, millega tehakse neljas faasis katseid.
Kogu protsess võib maksma minna kuni 130 000 eurot (üle 2 miljardi krooni – toim) ja selle tulemusel valmib originaalravim.
Ravimitootjad üritavad oma katsetatavale toimeainele saada patenti juba võimalikult vara, siis ei saa konkurendid sama toimeainet tootma hakata.
Geneerik võib
maksta rohkem
Loetud aastate pärast patent kaob ja firma on sunnitud avalikustama oma ravimi koostisained. Seejärel alustavad tööd geneeriliste ravimite valmistajad, kes peavad oma toodet testima vaid ühes faasis.
Kimmel ütles, et koopiaravimid erinevad originaalidest selle poolest, et neil ei pea olema samad lisaained ega tootmisprotsess kui originaalil. «Kui algvariant on kapslis, siis geneerik võib olla ka näiteks tableti kujul,» lisas ta.
Kimmeli meelest ei tohiks originaal- ja koopiaravimi toime olla erinev, sest need peavad sisaldama samas koguses toimeainet, kuid elu on vahel näidanud muud. «Mõnikord on geneerik parem, teinekord mitte,» lausus ta. «Igale inimesele mõjuvad ravimid erinevalt, samuti võivad koopiatel olla teistsugused kõrvalmõjud.»
Kimmel märkis, et vahel võib koopiaravimi originaalist erinev toime olla tingitud inimese suhtumisest. «Kui patsient mõtleb, et odavam ravim ei mõju nii efektiivselt, siis võibki nii juhtuda,» selgitas ta. «Tegelikult on koopiaravimi tootmisprotsess mõnikord hoopis nüüdisaegsem.»
Kimmeli andmetel võib koopiaravimi hind olla kuni kolm korda odavam ja vahel geneeriline ravim hoopis kallim.
Kui inimene tuleb apteeki toimeainepõhise retseptiga, küsib apteeker esmalt, kas ta alustab ravikuuri või on rohtusid varem tarvitanud.
Esimesel juhul saab patsient otsustada, kas võtab endist ravimit edasi või vahetab selle odavama vastu. «Kui neil on suur hinnavahe, leidub neid, kes muudavad oma ravimit, kuid mitte massiliselt,» ütles Kimmel.
Mitmel ravimil
koopia puudub
Neile, kes alles ravikuuri alustavad, paneb apteeker lauale kõige kallima ja odavama võimaluse ning selgitab, et rohtusid on veel umbes seitset varianti.
Kimmel ütles, et siis selgitab apteeker inimesele lihtsalt ja lühidalt ära preparaatide sünniloo ning hinnavahe. «Osa valib originaali või keskmise maksumusega toote, aga mõni ka kõige odavama,» lausus ta. «Seda, millist koopiaravimit peaksin konkreetsele inimesele soovitama, mina ega arst ei tea.»
Ka on võimalus, et arst tahab oma patsiendile anda kindla firma üht preparaati ning märgib selle retseptile ja lisab ka fraasi «mitte asendada». «Siis on minu valik täpselt see ravim,» märkis ütles. «Kui patsient peab seda kalliks, soovitan tal pöörduda tagasi tohtri poole.»
Kui retseptil on kirjas kindel preparaat, kuid pole asendamise keeldu, soovitab Kimmel patsiendil, kel raha jätkub, valida just selle ravimi, sest arst kirjutab preparaadi välja, lähtudes oma kliinilisest kogemusest.
Ka on Kimmeli ütlust mööda olemas arstimeid, millel polegi geneerikuid. «Kuid näiteks amlodipiinil (vererõhku alandav toimeaine – toim) on isegi 11-12 koopiaravimit,» lausus ta. «Nende hind on võrreldes originaaliga kuni kolm korda odavam.»
Kimmel ütles, et proviisorid on arstidele soovitanud retseptile toimeaine asemel märkida kindel ravim, kui tegemist on insuliinide, kontratseptiivide (antibeebipillide – toim) või seedefermentidega (seedimist soodustavad arstirohud – toim).
Vee tänava apteegi töötajad tegid aprillis retseptide kohta statistikat, millest selgus, et umbes 55% retseptile on märgitud preparaat, ülejäänutele aga toimeaine. «Seega võib 45% ravimite puhul rääkida koopia valimisest,» lisas Kimmel.
Järvamaa diabeetikute seltsi ja Järva reumaseltsi eestvedaja Eevi Sikstus ütles, et usaldab ravimite valikul täielikult arstide soovitusi, paludes neil välja kirjutada kindla preparaadi. «Kasutan toidulisandiga koos kümmet ravimit, mis on kõik arstide määratud,» lisas ta.
Sikstus ütles, et on olukorras, kui peab apteegis harjumuspärase preparaadi puudumise puhul valima selle alternatiivi, alati arstiga nõu pidanud.
Sikstus kasutab silmade kuivuse vastu tilku, mis on kolm korda kallimad kui järeletehtud variandid. «Kuid silmaarstid soovitavad just neid tilku,» sõnas ta.
Sikstuse meelest on geneerilised ravimid kindlasti vajalikud inimesele, kes originaale rahapuudusel soetada ei saa. «Ma ei kahtlegi, et koopiad sisaldavad sama toimeainet, kuid usaldan arstide soovitusi,» lausus ta. «Siiani olen hakkama saanud nii, et ei pea odavamaid variante valima.»
Geneerilised ehk koopiaravimid
• Geneeriline ravim on originaalravimiga sama toimeainet sisaldav arstirohi, mis jõuab turule pärast originaalravimi patendikaitse lõppemist (u 6–20 aasta pärast), kui sama toimeainega ravimit võivad valmistada ka teised ravimitootjad.
• Koopiaravimite tootja peab tõestama, et ravim sisaldab võrreldes originaalravimiga sama toimeainet, mis on organismi samal hulgal omastatav ehk bioekvivalentne.
• Geneeriline ravim võib originaalist erineda abiainete ja tootmisprotsessi poolest.
• Geneerilised ravimid on odavamad, sest nende ravimite hind ei sisalda ravimite väljatöötamiseks ja uuringuteks kulunud summasid ning originaalravimi patendiaja lõppedes hakkab sama toimeainega ravimit tootma enamasti mitu konkureerivat ravimifirmat.
Allikas: ravimitootjate liit,
http://www.rtl.ee/geneeriline-ravim