Maksejõuetuse ja pankroti selja taha jätnud, võlausaldajatega kompromissi leidnud ja edukalt tervendatud Veoki Pealisehituse osaühing võidab taas tarnijate ja tellijate usaldust ning on käibe kasvuga ületanud aastatagused prognoosid.
Tervendatud ettevõte võidab taas tellijate usaldust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast kaht kriisiaastat oli Roosna-Allikul haagiste ümberehitusele ja veoautode küljekastide tootmisele keskendunud Veoki Pealisehituse osaühing (VPE) olukorras, kus igapäevane majandamine oli muutunud võimatuks ja võlanõudeid oli kokku ligi 4,7 mln krooni (0,3 mln euro) eest.
Eraisikust võlausaldajast sai äriühingu osanik
«Käive kukkus, võlad kasvasid, materjali eest maksta ei suutnud,» kirjeldas ettevõtte juhatuse liige Peep Nork eelmise aasta teise poole olukorda. «Ütleme nii, et olime koomas.»
Ettevõtte pankroti kuulutas kohus välja möödunud aasta 22. oktoobril.
Pankrotihaldur Eha Pehk veendus VPE varasid hinnates, et kinnisvara ja seadmete müügist saadava rahaga oleks hea õnne korral saanud hüvitada panga nõude, teiste võlausaldajate nõudeid aga vaid väga vähesel määral. Oma 11aastase pankrotihalduri tegevusaja jooksul oli Pehk näinud ka olukordi, kus mitmekümne tuhande kroonise seadme müügihinnaks kujunes lõpuks vaid mõnisada krooni.
Erinevalt paljudest võlgnikest, kel on kadunud igasugune huvi või ka võimalus oma äriühingu tegevuse jätkamise nimel pingutada või kes on vara juba eelnevalt uude firmasse kantinud, näitasid VPE omanikud ja juhatus üles soovi ettevõtet päästa.
Kui üldiselt ei kipu Pehki hinnangul tervendamine läbi kokkuleppemenetluse õnnestuma, siis VPE tervenduskava projekti analüüsides paistis, et seekord võib see õnneks minna.
Võlausaldajatele pakkus Pehk välja nõuete 15-protsendise ja pandiga tagatud nõuete sajaprotsendise rahuldamise. Arvestades seda, et pankrotis ettevõttelt õnnestub võlausaldajatel kätte saada tavaliselt 8-9% nõuetest, jäid võlausaldajad tervendamismenetlusega nõusse. Kopsakas eraisiku nõue konverteeriti omakapitaliks ehk võlausaldajast sai äriühingu osanik.
Selle aasta 9.mail sai kompromissettepanek ka kohtu kinnituse.
Asjaolusid, mis motiveerisid jätkama ettevõtte tegevust koos võlgade maksmise kohustusega, oli Peep Norgi ütlust mööda rohkem kui üks. «Esiteks oli meil eraisiku käendus, meie isa maja oli pandis, teiseks oli algusaastail firmasse nii palju raha sisse pandud,» selgitas ta.
Peale selle nägi Nork VPE tegevusel tulevikku. «Teadsime, et languse aeg ei saa lõputult kesta ja kui transpordiettevõtetel on liisingut raske saada, vajab vana tehnika korrastamist,» sõnas ta.
Pärast kohtu kinnitust palkas VPE koondatud töötajad taas tööle. Kuu aega tagasi sai ajatatud graafiku alusel makstud maksuvõlg tasutud ja äriregistris kadus VPE järelt punane märge «pankrotis», see aitas taastada nii tarnijate kui tellijate usalduse.
«Päris aastat veel täis pole, aga väikevõlausaldajatele oleme võlad tasunud, samuti pankrotikulud, suurvõlausaldajate võlgade maksmisega püsime graafikus, rahavoog on positiivne ja ületame aasta tagasi tehtud prognoose,» ütles Nork.
Kergemaks läheb kolme aasta pärast
Seitse aastat, mille jooksul peab oma võla tagasi saama SEB, tegutseb Veoki Pealisehituse osaühing pankrotihaldur Eha Pehki järelevalve all.
Nork usub, et kergemaks läheb juba kolme aasta pärast, kui väikevõlausaldajate võlad saavad makstud. «Tõenäoliselt kolm aastat me kasumit ei teeni, aga aeg läheb kiiresti,» nentis ta.
Viimastel kuudel on Veoki Pealisehituse üles leidnud mitu uut tellijat, näiteks kaitsevägi, mille lennukite veoks mõeldud treiler praegu Roosna-Allikul uut väljanägemist saab.
Nork tunneb heameelt, et kui varem oli VPE sunnitud tellijatelt ettemaksu paluma, siis nüüd saab juba klientidele maksetähtaega anda.
Praegu töötab ettevõttes kuus inimest, uue aasta algul tahab Nork käivitada aga külmikfurgoonide tootmise ja remondi ning juurde palgata veel neli töötajat.