Muuseum avab «Tõe ja õiguse» tõsielulist tagapõhja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Tõe ja õiguse» filmivõtted Esnas.
«Tõe ja õiguse» filmivõtted Esnas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

M ärtsi esimesel päeval kell 16 algab A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel rahvakirjanik Tammsaare mälestuspäev. Külas on filmi «Tõde ja õigus» režissöör Tanel Toom ja avatakse näitus romaani tõsielulisest tagapõhjast.

Mälestuspäeval saab teada, missugused inimesed ja kohad inspireerisid Tammsaaret romaani kirjutama ning kuidas valmis romaanist film. A. H. Tammsaare muuseumi Vargamäel pedagoog-programmijuht Kristi Kirss andis teada, et mälestuspäeval avatav näitus tutvustab, missugused olid «Tõe ja õiguse» tegelaste Pearu, Andrese, Krõõda ja teiste tõsielulised vasted ning mismoodi sarnanesid nad oma kirjanduslike teisikutega.

Muuseumi varahoidja-kuraatori Siiri Kvelli selgitusel inspireeris Tammsaaret kodukant ja siinsed inimesed. «Tammsaare emas Annes on leitud sarnasusi nii Krõõda kui ka Mariga. Ann oli heleda häälega nagu Krõõt ja tugeva kehaehitusega nagu Mari. Kirjaniku isa Peeter oli aga samasugune töötegija, nagu oli romaanis Andres,» selgitas ta.

Tagasi üles