Lemmiklooma eest ikka hoolitsed. Aga kuidas on õunapuuga?

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi vastav kutse olemas ja töökogemustki omajagu, meeldib Paide linna haldus­spetsialist Rein Säinasele rohkem näidata ette, jagada näpunäiteid ja lasta inimesel ise oma puud ära lõigata, kui kevadest kevadesse võõrastes hoovides redeli ja lõikeriistadega ringi trallida. «Kui vähegi võimalik, siis olen ma alati oma klientidele öelnud, et oma puud tasub ise lõigata. Vaid siis on inimene südamega asja juures, puu eest hoolitsemas ja seda sobivaks kujundamas,» põhjendas ta.
Kuigi vastav kutse olemas ja töökogemustki omajagu, meeldib Paide linna haldus­spetsialist Rein Säinasele rohkem näidata ette, jagada näpunäiteid ja lasta inimesel ise oma puud ära lõigata, kui kevadest kevadesse võõrastes hoovides redeli ja lõikeriistadega ringi trallida. «Kui vähegi võimalik, siis olen ma alati oma klientidele öelnud, et oma puud tasub ise lõigata. Vaid siis on inimene südamega asja juures, puu eest hoolitsemas ja seda sobivaks kujundamas,» põhjendas ta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Õunapuude hoolduslõikust võib võrrelda lemmikloomade eest hoolitsemisega. Nii nagu koera ja kassi eest hoolitsetakse nende elu lõpuni, võiks seda teha ka koduaedades kasvavate viljapuude ja -põõsastega.

Ei piisa, kui vaid korra puid-põõsaid lõigata. Nagu kiisupojast võib saada paks kassivolask, võib ka pisike ja nunnu puukenegi kasvada ühel hetkel ülekäte. «Ära tuleks lõigata oksad, mis raskendavad puu elu,» õpetas Paide linna haldusspetsialist, Luua metsanduskoolis arboristi kutse omandanud ning kümmekond aastat hädalistele viljapuude lõikamisel appi tulnud ja õpetussõnu jaganud Rein Säinas.

Kevadine ja suvine lõikus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles