Väärt kalad pääsesid paisude tagant Pärnu jõkke

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

• Jändja paisule tekitati kalapääs ning jõkke rajati kärestikud ja kudealad
• Pärnu jõgi on muutumas liigirikkamaks
• Kalarohkus meelitab välja röövpüüdjad

Pärnu jõgi pole kalameeste silmis juba aastaid olnud ligitõmbav püügipaik, sest vääriskala oli vähe ja liigirikkus jättis soovida. Pärast Sindi ja Jändja paisu langemist on olukord muutumas. Kalad tõusevad ülesvoolu ja merekala on nähtud juba Jändjast ülevalpoolgi.

Eelmisel nädalal sai harrastuskalamees Asko Osula vägeva vaatemängu osaliseks just Jändja juures. «Vesi kihas vimmast, kes oli mööda Pärnu jõge ülesvoolu kudealale tulnud,» ütles ta. «Neid oli seal tõesti palju ja isaskalade mustad seljad paistsid veest selgelt välja.»

Kui muidu on vimb ikka hallikas kala, siis kudemise ajal muudavad isased värvi ja muutuvad peaaegu süsimustaks.

Osula märkis, et vimb on merekala, keda Järvamaa kalamehed pole eelmistel aastatel Pärnu jõel Järvamaa poolel eriti kohanud. «Püüda teda praegu kudemise ajal muidugi ei tohi, kuid mõeldes arvukatele järglastele, kes rände tulemusel sünnivad, teeb see kalamehe meele rõõmsaks,» lausus ta.

"Pole võimatu, et Paide ja Türi kalamehed saavad tulevikus kodukohast püüda lõhet või meriforelli."

Ka Järvamaa kalastajate klubi juhatuse liige Olavi Randver oli kuulnud kevadisest vimma rändest Pärnu jõkke. «Vimb ongi kõva rändaja, kuid siiski mitte nii tugev kala, et suudaks jõgedele ehitatud suuremaid tamme ületada,» selgitas ta. See on hea uudis, et kala pärast paisude mahavõtmist nii kiirelt jõkke sisse tuli.»

Randver lisas, et tavapäraselt siirduvad Pärnu lahe ja Väinamere vimmad kudema Lätti või siis äärmisel juhul mõnda ligipääsetavasse Eesti jõkke. Suurematesse jõgedesse lähevad nad juba sügisel kohale, kuigi kudemine kestab maist juunini. Pärnu jõe sugustesse väiksematesse jõgedesse liiguvad vimmad samal kevadel.

Vimma arvukus Eestis on olnud ohus just kudemispaikade hävimise tõttu jõe tõkestamisel tammidega ja jõgede kinnikasvamisel. Sellest lähtudes on Randveri meelest paisudele kalateede ehitus olnud väga õige tegu.

Randveri hinnangul võib Pärnu jõkke merest sisse rännata ka meriforell, kelle kohta on räägitud, et ta olla Paide all kudemas käinud. «See tõsiasi selgub ehk alles sügisel või tuleval aastal vastu kevadet,» lausus ta. «Lõhele jääb Pärnu jõgi liiga väikeseks, et siia paljunema kippuda, aga ka see pole võimatu.»

Randveri ütlust mööda toob kala liikumine Pärnu jões Järvamaa kalameestesse kahtlemata hulga elevust. «Enamasti oleme siin elanud teadmisega, et paremad kalaveed on kusagil mujal. Paraku pole igaühel võimalust sada kilomeetrit kaugemale kalale sõita, kuid nüüd jagub püügirõõmu ka paiksetele spinningumeestele,» ütles ta.

See ei tähenda muidugi, et Pärnu jõgi oleks seni kalast tühi olnud. Kõik sõltub kalamehe eesmärgist ja võimalustest. «Särge, haugi ja ahvenat on ikka saanud,» sõnas Randver. Need, kelle eesmärk on püüda väärtuslikumat kala, on pidanud seda mujalt jahtima.

Olukord muutus oluliselt alles pool aastat tagasi. Eelmise aasta oktoobri keskpaigas loeti lõppenuks töö, millega tekitati Türi vallas asuvale Jändja paisule kalapääs ning rajati jõkke kärestikud ja kudealad. Paar kuud hiljem avati kaladele ka Sindi pais.

Hüdrobioloog, kalastiku- ja elustikuekspert Tauno Jürgenstein sõnas, et betooniosa eemaldamine avas kaladele pääsu paisust edasi ülesvoolu. «Mõni kala sai edasi ka meetrisest astangust, kuid suuremale osale oli see takistus ületamatu, sealt said edasi vaid tugevamad kalad ja sedagi teatud veeseisu korral,» selgitas ta.

Jürgenstein lisas, et nüüd on pääs kõigile kaladele avatud, populatsioonide ühendamist kunstlikult ei takistata, kalad saavad liikuda, kude-, talvitumis- ja toitumisrändeid teha, täpselt nii, nagu looduses neile vaja on. Jürgenstein kinnitas, et Pärnu jõgi muutub sellest tulenevalt üha liigirikkamaks. «Pole võimatu, et Paide ja Türi kalamehed saavad tulevikus kodukohast püüda lõhet või meriforelli,» märkis ta.

Jürgenstein ennustas, et üles tulevad ka poolsiirdeliigid, kes muidu meres elavad, näiteks haug ja vimb. «Meriforell kindlasti tõuseb Paide alla või isegi kõrgemale välja. Lõhe tuleb siis, kui on suure vooluhulgaga aasta,» täpsustas ta.

Jürgensteini selgitusel tulevad kalad mööda jõge üles, nad kudevad jõkke, nende noorjärgud jäävad jõkke kasvama – kõik see rikastab jõe kalavaru ehk paneb kohaliku kalastiku kosuma. «Loomulikult võtab see aastaid aega, kuid olukord paraneb järjest,» märkis ta.

Kommentaar

Eduard Teras

Türi kalamees

Pärast Pärnu jõel takistuseks olnud paisude kalasõbralikuks ehitamist on kalad tõepoolest ülespoole tõusnud. Olen Järvamaal liikumas näinud juba vimba ning silmanud üksikuid meriforelle ja lõhetki.

Lisaks vääriskalale on rohkem liikumas ka teisi kalu, näiteks latikat ja haugi, kel on nüüd lihtsam ülesvoolu tulla. Kalamehe vaatenurgast on see vaid rõõmustav, kui liigirikkus kasvab.

Olen kuulnud, et elukutselised kalurid selliste arengute üle väga ei rõõmusta. Juba olla Pärnu jõe suudmest leitud võrke, mis takistaks kalade jõkke tõusmist. No sellist asja olla ei tohiks.

Samuti meelitab kalarohkus kohe välja röövpüüdjad, kes hävitavad kalavaru vahendeid valimata. Keskkonnainspektorid ei jõua pikki jõealasid nii sageli kontrollida, et sellele piiri panna.

Seetõttu on oluline, et Pärnu jõel ei kehtestataks püügikeelde, sest kõige paremad jõevalvurid on pühendunud kalamehed ise, kes hoiavad oma kohalolekuga ebaseaduslikud püüdjad eemal ja annavad kahtlastest tegevustest inspektoritele kohe teada.

Samas räägitakse, et kui lõhe peaks Pärnu jõe kudealana omaks võtma, tulevad kohe ka püügikeelud. Ma ei pea seda õigeks.

Olen lõhet püüdnud nii Eestis kui mujal maailmas ja võin kinnitada, et spinninguga püüdes ei saa lõhe populatsiooni kuidagi vähendada. Tavaliste püügivahenditega lõpeb ehk iga kümnes kalalkäik lõhe kättesaamisega. Mingist masspüüdmisest ei saa nii ju juttugi olla.

Keelu all olevasse kohta aus kalamees püüdma ei lähe, küll ei hooli sellest röövpüüdjad ja nii võib soov kalu kaitsta anda hoopis valusa tagasilöögi.

Ma arvan, et Pärnu jõgi kui üks Eesti suuremaid jõgesid, on koos lisajõgedega kaladele küllalt atraktiivne elupaik.

Kui palju merekala hakkab ülesvoolu käima ja millal, kujuneb välja alles paari-kolme aastaga. Enne seda on kindlasti vara hinnanguid anda ja järeldusi teha. Küll tasub kalameestel arenguid Pärnu jõel hoolega jälgida.