- 30 aasta madalaim veetase
- Koprad aitavad jõel kinni kasvada
- Kuivendamise mõju avaldub aastakümneid hiljem
- Sindi tammi lammutamise efekti seiratakse 2022. aastani
Harrastuskalastaja Taivo Kivimäe peab Esna jõe kiire kinnikasvu peamiseks põhjuseks põllumajanduse väetiste sattumist jõkke.
FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX
«Veel paar-kolm aastat tagasi oli jõgi veetaimedest puhas, nüüd on ainult jõe keskel vaba vooluga riba ja mõned sügavamad forelliaugud lahti, kuid ilmselt kasvavad ka need järgnevatel aastatel kinni,» osutas harrastuskalastaja Taivo Kivimäe Esna jõe suudme lähistel kalasõpru murelikuks tegevale probleemile, mis surub kalad ülemjooksult alla.
Samasugune näide on tal tuua Valgma küla all olevast Esna jõe nn Kase sirgest. Peamine põhjus, miks kaitsealune forellijõgi veevaesel ajal taimedest vohab, on tema meelest jätkuvalt pinnase- ja põhjaveega põldudelt vooluvette jõudev toitaineterikas põlluramm.
