Ratturitel napib parkimisruumi

Tellijale
avatud
  • Hoidikud on, rattaid mahub sinna vähe

Mõnegi poe ees on olemas rattahoidikud, ent kui umbes kümme rattaomanikku on juba poes ostlemas, ei jää teistel muud võimalust, kui oodata, millal parkimiskoht vabaneb, või jätta sõiduk lihtsalt seina najale. Selline pilt on tavaline näiteks Türi kaubakeskuse ees.

FOTO: Merit Männi/Järva Teataja

Sellal kui järjest enam tähtsustatakse loodussäästlikku liikumist ja autode asemel soovitatakse punktist a punkti b jõuda jalgrattaga, ehitatakse juurde ja parendatakse kergliiklusteede võrgustikku, on rattausku inimesed tihtipeale küsimuse ees, kuhu oma kaherattaline turvaliselt parkida.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Kauplused, turg, omavalitsushooned, postkontorid, perearstikeskused, söögikohad-kohvikud ehk asutused, kuhu inimestel on asja iga päev, pole tihtipeale arvestanud sellega, et väikelinnades ja asulates liikumiseks kasutavad paljud jalgratast. Kui autoomanik pääseb avalike hoonete juures oma sõidukiga peaaegu et trepi ette, siis ratturid saavad oma sõiduvahendi parkida hea õnne korral ja üksnes loetud hulga kaherattalisi mahutava hoidiku juures, kus kehtib reegel: kes ees, see mees. Rattahoidikuid lihtsalt napib või pole neid mõne asutuse ja hoone juures olemaski.

Mure kerkib päevakorrale juba esimeste kevadiste rattasõiduilmadega ja jõuab haripunkti suvel, mil just rattasõitjaid kõige rohkem liikvel on. Mõnegi poe ees on rattahoidikud, ent kui umbes kümme rattaomanikku on juba poes ostlemas, ei jää teistele muud võimalust, kui oodata, millal parkimiskoht vabaneb, või jätta sõiduk lihtsalt seina najale.

Tagasi üles