Kui Kuu saab jälle täis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: shutterstock.com

Täiskuule ja sellega seonduvale on inimesed aastatuhandete jooksul andnud mitmesuguseid tähendusi. Müüte, mille järgi võib taevas sirav täiskuu tähendada nii head kui halba, ringleb rahvaste uskumustes palju. Tegelikult oleneb paljugi inimese enda suhtumisest. Kui usud, et 384 400 kilomeetri kauguselt paistev Kuu sulle probleeme või vastupidi – õnne õuele toob, siis üht või teist ilmselt kogeda saadki. Kui ikka väga tahad.

Kuu polegi juustust

Kuu tekkis arvatavalt umbes 4,527 ± 0,010 miljardit aastat tagasi. Tema täpse tekke kohta on mitu hüpoteesi, kuid ühtegi pole suudetud tõendada. Kuuekümnendate alguseks, mil ameeriklased saatsid Kuule mehitatud missiooni (Apollo-lennud), oli teadlastel selles küsimuses kolm peamist hüpoteesi: kaksikplaneedi ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest; lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu; haaramis- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba «valmis» Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.

Tagasi üles