Sisukord
Paberleht
Paberleht

Koolipsühholoog asendab kõnelusi vanematega

5 min lugemist
  • Vanematel pole aega, et lapsega rääkida
  • Koolipsühholoogile kurdetakse muresid, aga räägitakse ka rõõmudest
  • Edukultus tekitab lastes pingeid
  • Spetsialisti poole pöördumine pole häbiasi, vaid parim viis abi saamiseks
Koolipsühholoog Triinu Oraste julgustab enda juurde tulema ükskõik missuguse murega. FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kui veel eelmise sajandi lõpus polnud kooli­psühholoogi amet levinud ja vaimsest tervisest rääkimist peeti pigem tabuks, siis nüüd on enamikus koolides spetsialist, kelle poole laps saab murega pöörduda. Vestlustest koolipsühholoogidega selgub, et paljudel lastel jääb pere toest vajaka või ei ole vanematel nende tarvis lihtsalt aega.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paide Hammerbecki ja Hillar Hanssoo põhikooli psühholoog Triinu Oraste ütles, et kooli­psühholoogina on tal käed-jalad tööd täis. Oraste sõnab, et lapsi jõuab tema juurde nii vanemate, klassijuhataja kui ka sotsiaal­pedagoogi või eripedagoogi kaudu. On ka neid, kelle suunab psühholoogilisele nõustamisele Rajaleidja keskus, ja mõni noor tuleb ise abi küsima.

Kuigi võiks arvata, et vähemasti noorte seas pole psühholoogi juurde minna enam tabu, on Oraste ütlust mööda vale­häbi siiski olemas.

17.10.2020 21.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto