Habemega lood

Foto: shutterstock.com

Läbi ajaloo on ühiskonna hoiak meeste habemete ja vuntside suhtes sõltunud kultuurist, usust või moest. Mõni religioon, nagu islam ja sikhism, peavad habeme kandmist loomulikuks ja lausa kohustuslikuks kõikidele meestele. Mõnes kultuuris usutakse, et habe esindab mehiseid voorusi, nagu tarkus, tugevus, seksuaalsus ja kõrge sotsiaalne staatus.

Kultuuriruumis, kus meeste näokarvad ei ole nii tavalised, kus kõik mehed ei kanna habet või kus see pole moes, seostatakse habetunud lõuga mõnikord halva hügieeni, metslasliku oleku või isegi tsiviliseerimata käitumisega.

Tänapäeval kannavad mehed habet enamasti moe pärast või siis, kui on vaja varjata arme ja defekte näol või korrigeerida näo­kuju. Tavapärasest rohkem hakkavad habemed ja rohkem just vuntsid populaarsust koguma novembris, mil tähistatakse movembrit ehk meeste tervise kuud. Kampaania, mille nimetus tuleneb sõnadest vuntsid (ingl moustache) ja november on ellu kutsutud põhjusel, et mehed pööravat oma tervisele liiga vähe tähelepanu.