Saada vihje

Vabadussõja murdelahinguid meenutavad järvalased matkates

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aasta tagasi käis paarsada inimest matkal «Siitsaadik ja mitte enam» Vodjalt Müüslerisse, et  tähistada saja aasta möödumist Vabadussõja pöördelistest lahingutest Järvamaal.
Aasta tagasi käis paarsada inimest matkal «Siitsaadik ja mitte enam» Vodjalt Müüslerisse, et tähistada saja aasta möödumist Vabadussõja pöördelistest lahingutest Järvamaal. Foto: Urmas Glase/ Järva Teataja

Vodja kool tähistab pühapäeval uue õppeaja algust Vabadussõja murdelahingutele pühendatud mälestusmatkaga Peetrist Vodjale. Koolipere kutsub esivanemate vaprat võitlust tähtsaks pidavaid inimesi kell 12 koos endaga võtma jalge alla 11,6 kilomeetri pikkust teekonda.

Vodja kooli õppejuhi Riina Põldvee selgitusel järgib mälestusretke teekond tänavu lipnik Rudolf Schmidti juhitud Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodu taganemisteed 5. jaanuaril 1919. aastal Peetri kirikumõisa pärast peetud lahingu järel Peetrist Vodjale.

101 aastat tagasi taandus rood Peetri kirikumõisast põhjusel, et laskemoon hakkas lõppema. «Õhtuks jõudsid nad Vodja mõisasse, et osaleda järgmisel hommikul, 6. jaanuaril murdelahingus,» sõnas Põldvere. See oli enamlaste initsiatiivi murdnud ja neid taganema sundinud pöördeline Vabadussõja lahing praeguse Vodja kooli lävel.

Tagasi üles