Vabadussõja murdelahinguid meenutavad järvalased matkates

Aasta tagasi käis paarsada inimest matkal «Siitsaadik ja mitte enam» Vodjalt Müüslerisse, et tähistada saja aasta möödumist Vabadussõja pöördelistest lahingutest Järvamaal. Foto: Urmas Glase/ Järva Teataja

• Vodja koolipere võtab jalge alla 11,6 kilomeetri pikkuse teekonna
• Matkale on oodatud ka teised huvilised

Vodja kool tähistab pühapäeval uue õppeaja algust Vabadussõja murdelahingutele pühendatud mälestusmatkaga Peetrist Vodjale. Koolipere kutsub esivanemate vaprat võitlust tähtsaks pidavaid inimesi kell 12 koos endaga võtma jalge alla 11,6 kilomeetri pikkust teekonda.

Vodja kooli õppejuhi Riina Põldvee selgitusel järgib mälestusretke teekond tänavu lipnik Rudolf Schmidti juhitud Järvamaa kaitsepataljoni 2. roodu taganemisteed 5. jaanuaril 1919. aastal Peetri kirikumõisa pärast peetud lahingu järel Peetrist Vodjale.

101 aastat tagasi taandus rood Peetri kirikumõisast põhjusel, et laskemoon hakkas lõppema. «Õhtuks jõudsid nad Vodja mõisasse, et osaleda järgmisel hommikul, 6. jaanuaril murdelahingus,» sõnas Põldvere. See oli enamlaste initsiatiivi murdnud ja neid taganema sundinud pöördeline Vabadussõja lahing praeguse Vodja kooli lävel.

Vabadussõja lahingud Müüsleris, Peetris, Öötlas ja Vodjal on olulised ka selle poolest, et sõjategevuse põhiraskust kandsid Järvamaa kaitsepataljoni võitlejad ja kohalikud kaitseliitlased, võideldes oma kodukandi pinnal ja kodude eest.

Järvamaa kaitsepataljoni asutamise päevaks loetakse 18. detsembrit 1918. Üksus sai lahinguristsed mõni nädal hiljem Järvamaa kaitselahingutes. Veebruaris 1919 formeeriti Järvamaa kaitsepataljon 7. jalaväerügemendiks ja üksusest sai kõige pikema lahinguteega väeosa Vabadussõjas.

Tänapäeva kaitseväes kannab nimetatud väeosade õigusjärgsust 22. jalaväepataljon, mis on üks 2. jalaväebrigaadi reservmanööverpataljonidest ja mille koosseisu kuuluvatest võitlejatest suurem osa on saanud väljaõppe Kuperjanovi jala­väepataljonis.

Kel omal kohalemineku võimalust pole, need saavad Peetrisse sõita 5. jaanuaril Paidest kell 11 väljuva bussiga (liin nr 35, Paide – Peetri – Järva-Jaani – Ramma), mis jõuab Peetrisse kell 11.36. Teadupoolest on maakonnaliinidel sõit tasuta.

Teine võimalus on sõita autoga Vodjale, panna see parklasse ja jätkata teekonda Vodjalt Peetrisse liinibussiga või istuda Kaitseliidu appi tellitud bussile, mis viib matkalised samuti teekonna algusse. Kaitseliidu bussis on 24 kohta. Lisabuss väljub Vodjalt kell 11.18 samal ajal liinibussiga.

Riina Põldvee sõnas, et Peetri kooli pere lubab matkalistel lahkesti oma maja uudistada ja tualetis käia. Aastapäevad varem tähistas Vabadussõja Vodja-Müüsleri murdelahingute 100. aastapäeva rahvamatk «Siia maani ja mitte kaugemale!». Tookord võttis matkast osa 200 inimest.

Mälestusmatka kava

• Kell 12 Järva-Peetri kirikaias Vabadussõjas langenute ausamba juures matka avamine, mälestusküünalde asetamine.
• Kell 13.00–13.30 vana Esna vallamaja (Peetrist 3,1 kilomeetrit)
• Tee ja pirukaga kostitab matkalisi MTÜ Karessen. Esna vallamaja oli filmi «Tõde ja õigus» kohtustseenide võttepaigaks.
• Kell 14.00–14.15 Öötla mõis (Esna vallamaja juurest 2,1 kilomeetrit)
• Vastuvõtja on MTÜ Viru Küla Selts, avatud on muuseumituba, mõisa ees asub mälestuskivi küüditatutele.
• Kell 15.15 Kärneri talu kuusk Vodja külas (Öötla mõisa juurest 3,8 kilomeetrit)
• Kõneleb peremees ja ajaloolane Aivar Põldvee.
• Kell 15.45 Vodja mõisakool (Kärneri talu juurest 2,6 kilomeetrit)
• Mälestuskivi juures süüdatakse lõke, sööklas pakutakse suppi, teed ja piparkooki (külalistele 2 €).
• Kell 17 näeb Vodja mõisa saalis suurelt ekraanilt filmi «Tõde ja õigus».

Nõuandeid matkalistele

• Matkale pane selga ilmastikule vastav kihiline riietus ja jalga mugavad matkajalanõud.
• Seljakotti pista kindlasti veepudel, miskit tervis­likku näksimist, teepausiks oma kruus, vahetussokid ja soovi korral ka küünal.