Kas see on lõpp? Järvamaa elanike arv kukub peagi alla 30 000

Foto: Järva Teataja

• Suure põntsu pani rahvastikuregistri seaduse muudatus
• Kampaaniatega rahvaarvu tõusule ei pööra
• Järvamaa elanike arvu langemine alla 30 000 on paratamatu

Järvamaale sisse kirjutatud inimesi on jäänud aastaga 516 võrra vähemaks. Nüüd on ilmselt kuude küsimus, millal maakonna elanike arv kukub alla 30 000 inimese piiri.

Kui eelmise aasta alguses elas Järvamaal 30 687 inimest, siis 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on neid 30 171. Võrreldes üle-eelmise aastaga jäi läinud aastal Järvamaal vähemaks 121 elanikku rohkem.

Omavalitsusjuhid toovad peapõhjuseks rahvastiku­registri seaduse muudatuse, mille järgi kadusid registritest need inimesed, kes olid sisse kirjutatud üksnes omavalit­suse täpsusega.

Paide linnapea Priit Värk sõnas, et elanike arv oleks vähenenud ka ilma regist­rite korrastuseta, kurba trendi ümber pöörata on keeruline.

Pole üllatus, et põhitegur, mis inimeste vähenemi­sele piiri paneks, on iibe tõus. Värk selgitas, et kui endised paidelased, kes on läinud Tallinna või mujale kooli ja tööle, naaseksid pere loomise ajaks, aitaks see kindlasti elanike arvu suurenemisele kaasa.

Värk usub, et siinjuures on oma osa Tallinna–Tartu maanteel, mis ehitatakse lähiaastail Mäoni neljarealiseks.

«See annab võimaluse rajada kodu Paidesse, aga käia tööl Tallinnas,» lisas ta.

Hiljuti valmis Paides Laial tänaval üürimaja, mis samuti võiks linna elanikke juurde tuua, sest noored eelistavad sageli kodu väljaostmisele seda üürida.

Värgi meelest üürimaja suures plaanis siiski probleemi ei lahenda.

Oluline on ka ettevõtjaid toetada, kuid Värgi hinnangul ei ole seda alati nii lihtne teha. Ettevõtlust toetava taristu rajamine on kulukas ja Järvamaa omavalitsustel pole Värgi teada kuigi palju tootmismaad, mida ettevõtjatele pakkuda.

2020. aastal kujuneb ettevõtluse seisukohalt Paidele kõige olulisemaks piimatööstuse ehitus. Värk loodab, et ligi saja miljoni euro suurune investeering loob nii ajutisi kui ka püsivaid töökohti ning toob ka inimesi linna elama. Samasugused lootused on tal loodava Valgekivi ärikeskusega.

Kampaaniatega rahvaarvu tõusule ei pööra

Türi abivallavanem Elari Hiis märkis, et rahvastiku­registri korrektuurid lõid kõigil omavalitsustel jalad alt, kuid kodutoetuse kampaania päästis Türi valla hullemast.

Ta täpsustas, et kodutoetuse kampaania tõi eelmisel aastal valda juurde umbes sada inimest. Ühtlasi on kampaania abil jäänud palju vähemaks niisama jõude seisvat kinnisvara, mille eest keegi ei hoolitse. Türi vald plaanib meetmega jätkata ka tänavu.

Paide linnavalitsus korraldas eelmise aasta lõpul elanikuks registreerimise kampaania, mille käigus anti igale vastsele elanikule 50eurone kütuse kinkekaart või võimalus sama summa eest sportida.

Hiis ei usu, et sellised kampaaniad oleksid tulusad. «Kütuseliiter ei peaks olema see, mille pärast keegi oma elukohta vahetab. Paidel on palju muid toredaid põhjusi, miks seal võiks elada,» lausus ta.

Samas märkis Hiis, et kõiksugu kampaaniaid inimeste elama meelitamiseks on kogu aeg tehtud ja väikese positiivse jõnksu need tavaliselt elanike arvule ka annavad.

Priit Värk ütles, et ka Paides on mõeldud kodutoetuse kampaaniale. Lisaks on koalitsioonilepingus kirjas kodanikukaardi idee, mille järgi oleks nii munitsipaal- kui ka erasektori teenused linna elanikele odavamad kui teistele. Näiteks kinos, teatris või ujulas saaksid paidelased käia soodsamalt.

Värk sõnas, et spordihall on ehitatud Paide linna elanike raha eest ja on loogiline, et omavalitsuse elanikele on selle kasutus odavam. Idee pole siiski veel rakendunud.

Toetusmeetmete ohukoht on Värgi hinnangul see, et kui inimeste liikumine hakkab käima Järvamaa sees, pole sellest maakonna seisukohalt vaadates kasu.

«Parem on, kui sisseränne tuleb näiteks Tallinnast või Harjumaalt, mitte et Paidesse registreerivad ennast Kareda või Väätsa elanikud,» sõnas ta.

Mingi hulk on ka neid inimesi, kes ilmselt elavad Järvamaal, kuid sissekirjutust neil praeguse seisuga pole. Hiisi selgitusel ei saa inimesi sundida end sisse kirjutama, kuigi rahvastikuregistri seaduse järgi peaks seda tegema kahe nädala jooksul pärast elukoha vahetamist.

Hiis lisas, et asjal on kaks poolt. «Teistpidi me ka võidame, kui need, kes tegelikkuses elavad mujal, on meile sisse kirjutatud,» ütles ta.

Kehv transpordiühendus ja kaasaegsete eluasemete puudus

Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasangu ütlust mööda mõjutab elanike arvu vähenemine kindlasti kohalike tööandjate tööjõu­vajadusi, kuid mitte ainult. «Mõnes mõttes polegi oluline, kus on elukoht, pigem mängivad rolli oskused kasutada nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid või uuenenud töövõtteid,» lausus ta.

Paradoks on Tasangu meelest see, et noored lähevad ameteid ja oskusi õppima kaugemale, ka välismaale, ja nende teadmistega pole mõtet maale tagasi tulla. Samas kesk- ja vanemaealised ei omanda kergesti uusi oskusi ja pole ka nii ettevõtlikud kui noorem põlvkond.

Viimastel aastatel on töötukassa toel tegevust alustanud viis-kuus väikeettevõtet aastas. Riigiasutuste töökohtade peale ei saa Tasangu hinnangul kindlasti loota, sest need on liikunud maakondadest siiski rohkem pealinna, tehakse kaugtööd ja paljud toimingud on muutunud elektroonseks, nii et inimese kätt pole vahele enam vaja.

Kuidas peagi valmiv nelja­realine kiirtee elanikkonna huvisid ja tööandjate vaja­dusi mõjutama hakkab, seda on Tasangu selgitusel veel vara öelda. Küll paistab juba praegu silma, et Järvamaal ja eriti Paides pole viimasel ajal elamuid ehitatud. «Paide on rahulik ja turvaline linn, nagu terve maakondki, kuid siia elama asumiseks on vaja nüüdisaegseid eluasemeid,» lausus ta.

Tallinna tööle sõita pole Tasangu ütlust mööda probleem, kui on sõiduvahend, kuid just see võib osutuda probleemiks. «Ühistransport ei rahulda töölkäijate vajadusi, isiklik transport läheb aina kallimaks,» põhjendas ta. «Kaugemale tööle minek kalkuleeritakse enne põhjalikult läbi, kas suuremast töötasust, mida Tallinna töökohad mõneti pakuvad, jääb piisavalt kätte, et Järvamaal elada, lapsi kasvatada ja õnnelik olla.»