Sisukord
Paberleht
Postimees

Valgejänese kannatuste talv ehk Valge kasuka nuhtlus

2 min lugemist
  • Lumejänes vajab lund oktoobrist-novembrist märtsi-aprillini
  • Valgejänesel ei lähe juba pikemat aega hästi
  • Looduslikest vaenlastest jänesel puudu ei tule
FOTO: Ingmar Muusikus

Nii närust talve ei osanud valgejänes karta. Nagu ikka, oli ta juba novembriks suvise pruuni karvkatte vahetanud lumivalge talvekasuka vastu, mustaks jäid vaid kõrvaotsad. Lumes on säärase kostüümiga lust ringi lipata. Või siis põõsa all liikumatult põõnates vaenlastele märkamatuks jääda. Aga nüüd – nagu elav märklaud!

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Valge jänes jaanuaris keset rohetavat taliorasepõldu on mitmes mõttes paradoksaalne vaatepilt, mis iseloomustab tänavust talve, aga ka globaalsemaid muutusi. Muutused tulevad liiga kiiresti ja valgejänesel ei ole neist palju head loota.

Valge kasukas on kohastumus, mis aitab põhjamaistes tingimustes ellu jääda. Pideva lumikattega päevade vähenemine või lumeta talved muudavad elutingimused pikk-kõrvale ebasoodsaks. Lumejänes vajab lund oktoobrist-novembrist märtsi-aprillini. Võib arvata, et selliseid talvesid enam ei tule. Olgu ilmad soojad või külmad, valgejänes saab valge kasuka selga niikuinii. Ja poole talve pealt ta seda kevadise kostüümi vastu ei vaheta.

30.05.2020 03.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto