Skip to footer
Saada vihje

Kestlikust arengust, armastusega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rea Raus

Metsateadlasi ja kogukondi on viimasel ajal hakatud süüdistama liigses tundelisuses. Olgem ratsionaalsed, jätkem tunded kõrvale! See üleskutse kõlab alatasa nii raadio- kui tele-eetris ja ka mujal ajakirjanduses. Millest selline hirm tunnete ees? Ehk võiksime neid hoopis julgemalt tunnistada?

Eestis on viimastel aastatel üha teravamaks muutunud metsadebatt. Näiteid eriarvamuste kohta on ka meedias avaldatud argumenteeritud artiklite kujul hulgi. Kõigil tundub arvudes õigus olevat. Ometi jõutakse järeldustes vastupidiste seisukohtadeni sõltuvalt sellest, kes on arvud valinud ja kes on arvude tõlgendaja. Tahaksin seda veelahet analüüsida just tunnete kontekstis, selles, mis on arvude tõlgendaja sees, sest ilmselt on paljud meist tähele pannud, et üks arv võib saada väga erinevaid värvinguid.

Praegune majanduslik-ökoloogiline-sotsiaalne kriis, mida maailmas näeme, on eelkõige väärtuste ja moraali kriis. Seda on esile toonud teadlased ja mõtlejad nii Eestist kui kaugemalt. Seetõttu on aeg rääkida majanduses ja teaduses peale arvude märksa rohkem eesmärkidest, huvidest ja … tunnetest, mis panevad meid toetuma ühtedele või teistele faktidele.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles