Sisukord
Paberleht
Postimees

Aravete kool muutus riigikaitselaagriks

2 min lugemist
  • Paljud maastikul liikumise oskused on vajalikud igapäevaelus
  • Juhendajate poolelt lõi kaasa seitse kooli enda vilistlast
  • Riigikaitsepäeva korraldamine oli kahe tubli koolipoisi õlul
  • Kogu koolipere, ligi 171 õpilast ja õpetajat oli päeva tegemistesse kaasatud
FOTO: Urmas Glase/ Järva Teataja

Kolmapäeval pidid Aravete keskkooli õpilased tulema kooli ilmastikukindlas riietuses, sest tavapäeva asemel jagati nad läbisegi üheksaks rühmaks ning suunati koolimajja ja selle ümber üles seatud riigikaitsepäeva õppe­punktidesse.

Aravete kooli sotsiaalpedagoog, noorkotkaste ja kodutütarde juht Maili Antons ütles, et riigikaitsepäeva, millesse oli haaratud valdav osa 171 õpilasest ja õpetajad, ülesanne oli näidata ja rääkida õpilastele, millega kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse ja nende noorte­organisatsioonid ning vanglaamet tegelevad.

«Riigikaitselise poole kõrvale räägiti õpilastele ka looduses liikumise oskustest, kuidas orienteeruda ja väljas olles õiget varustust valida ning kasutada, sooja hoida, öö üle elada või eksimise korral ennast otsijatele märgatavamaks teha ja teisi inimesi aidata. Need on igati praktilised oskused ka militaarse huvi puudumise korral,» selgitas ta.

Antons luges kokku, et õpitubade läbiviijate seas oli seitse Aravete kooli vilistlast, nii tegevväelasi, kaitseliitlasi, ajateenijaid kui ka muudes jõustruktuurides töötavaid inimesi. «Meie esimene valik oli kutsuda omakandi ja kooliga seotud inimesi. Neid polegi nii vähe,» sõnas ta.

Üks neist, staabi- ja sidekompanii ajateenija Erik Vilbu, lõpetas Aravete keskkooli eelmisel kevadel kuldmedaliga. Vilbu ütles, et polnud kooliajal suur militaarhuviline ega kuulunud noorkotkaste hulka, kuid kaitseväes teenimine on iga noormehe kohus ja ta teeb seda hea meelega. «Oma kooliga on mul hea side ja olen pärast lõpetamist koolist ikka läbi astunud ja tegemistel silma peal hoidnud,» lausus ta.

Varem on koolis riigikaitsest rääkinud Järva maleva kaitseliitlased ja hoidnud koolis ­ürituste korraldusel initsiatiivi enda käes. Seekordne riigikaitsepäev oli usaldatud kahe Aravete keskkoolis õppiva noorkotka, Andres Kalle ja Eero Vilbu õlule.

Andres Kalle ütles, et eelmisel sügisel said nad oma noortejuhilt kontaktid ning asusid kaitseliitlaste, kaitseväelaste ja vanglate ametiga läbi rääkima. «Peamine partner oli Kaitseliidu Järva maleva Roosna-Alliku kompanii, kelle ülema Aare Kabeliga kohtusime kolm korda, ja nad pakkusid välja, mida meile näidata või teha võivad,» lausus ta.

Kolmapäeval oli hakkajate poiste põhimure kella jälgimine, et kõik rühmad jõuaksid liikuda õigeks ajaks järgmisse punkti ja et üritus püsiks etteantud aja raamides.

Eero Vilbu tunnistas, et paar korraldusapsu on sisse tulnud. «Kust see kogemus muidu tuleb, kui selliste ürituste tegemisel kätt ei proovi,» märkis ta reipalt Maili Antonsi toetava noogutuse saatel.

2012. aastal Aravete kesk­kooli kuldmedaliga lõpetanud Siret Niinepuu näitas koos kolleegiga lastele, kuidas kasutada käeraudu ning korratuste kontrolli alla saamiseks mõeldud varustust, nagu teleskoopnui ja kilp. See tekitas õpilastes üksjagu elevust ja tahtmist kiivrit pähe sobitada, kilbi käsitsema õppida, teleskoopnuiaga vastu õppematti äsada või kaasõpilast aheldada.

Laskeinstruktoril oli kaasas korralik arsenal kaitseväes kasutuses olevaid käsitulirelvi, naiskodukaitsjad veeretasid lastega teemakohaste mängude täringuid, kaitseliitlased rääkisid esmaabist ja riigikaitse korraldusest.

Hoopis teisest puust olid harjutused koolimaja ümber, kus kompaniipealiku Aare Kabeli taktikepi all läbis meeskond meeskonna järel mitme elemendiga takistusraja. «Pole neil häda midagi, saavad hakkama,» muheldes Kabel, kui oli järjekordsele grupile ette näidanud, kuidas mitmemeetrisest takistusest koos üle ronida.

Kaitseliitlane, Aravete noorkotkaste esimene noortejuht ja kooli riigikaitseõpetaja Lembit Rosina uuris lõkke ümber kogunenud õpilastelt, kas nad märkasid põõsale riputatud imelikke asju. «Eestis otsitakse eksinud inimest kuni leidmiseni. Kui tunnete, et jõuvarud hakkavad lõppema, siis jätke endast otsijatele võimalikult palju märke, mis lihtsustavad teie leidmist,» õpetas ta.

Mitu just vanemate klasside õpilast oli üsna suviselt suhtunud soovitusse riietuda ilmastikukindlalt ning vihma käes hakkas mõnigi nägu viltu kiskuma. Küllap aitasid õues tehtud harjutused õppida ka selle kandi pealt, kui oluline on riietuda ilma­oludele vastavalt.

Seotud lood
23.05.2020 26.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto