Veebikirikud ja väga kitsa ringi peresündmused

Riina Solman Foto: Internet

• Matuseid tuleb pidada väikses ringis
• Tähtpäevad on targem edasi lükata
• e-riik tuleb inimestele asjaajamisel appi

Uus koroonaviirus on Eestis kõvasti pahandust teinud ja sundinud meid kõiki muutuma. Tempora mutantur et nos mutamur in illis – ajad muutuvad ja meie koos nendega. Ennekõike on riikliku eriolukorra tõttu 1. maini keelatud rahvarohked kogunemised, mille alla kuuluvad ka perekondlike tähtpäevade tähistamised, olgu need siis abielu registreerimised, pulmad või matused.

Riina Solman

rahvastikuminister, Isamaa

Terve mõistus ütleb, et sama kehtib sünnipäevapidude kohta, olgu siis laste või täiskasvanute oma. Need tuleb praegu lihtsalt ära jätta või edasi lükata.

Elus on siiski sündmusi, mida ei saa eriolukorrast hoolimata ära jätta või edasi lükata, näiteks matuseid. Sellisel juhul tuleb hoida pere- ja sõprade ring nii väike kui võimalik. COVID-19 levib väga kiiresti ja selle leviku piiramine sõltub meist kõigist. Viirus ei küsi, kas kohtume nakkusekandjaga koolis, poes või matustel. Oluline on tegutseda alalhoidlikult ja mõistusepäraselt.

Eriolukorrast tulenevaid piiranguid matustele, pulmadele ja sünnipäevadele on kindlasti keeruline järgida, kuid praegune olukord nõuab igaühelt meist tavalisest suuremat vastutustunnet kaasinimeste ees. Sooviksime ehk, et riik määraks, mitu inimest tohib matustele või pulma tulla, aga küsimus pole ju osalejate arvus, vaid igaühe vastutustundes. Üldine põhimõte peaks praegu olema: mida vähem osalejaid, seda parem.

Rahvastikuregister ja e-riik on abiks nii kodanikele kui ametiasutustele. Kasutagem seda! Riiklikus eriolukorras saab selgeks elukohaandmete tähtsus rahvastikuregistris. Oma elukohaandmeid saab kontrollida ja ajakohastada aadressil rahvastikuregister.ee. Kehtestatud eriolukorras on vaja leida viirusekandjatega kontaktis olnud inimesi ja et kehtivad liikumispiirangud nii saartel kui ka riigipiiridel, siis on oluline, et riigil oleksid Eestis elavate inimeste õiged kontakt­andmed.

Elukoha registreerimine on kohustuslik, et kohalikud omavalitsused ja riigiasutused saaksid osutada oma territooriumil elavatele elanikele avalikke teenuseid ning tõhustada teabevahetust ja koostööd. Eriti tähtis on õigete andmete olemasolu kriisiolukorras liikumispiirangute kohandamisel või kui isikud peavad olema kiiresti leitavad. Seetõttu palve: viige kindlasti oma elukohaandmed rahvastikuregistris vastavusse tegelikega.

Eriolukorra tõttu kodus olemine tähendab seda, et ka ameti­asutuste uksi tuleb võimalikult vähe kulutada. Inimesed käivad praegu endiselt perekonnaseisuasutustes avaldusi esitamas. Mõistlik oleks aga kasutada e-teenuseid ja teha tõesti ainult hädapäraseid toiminguid (näiteks sünni registreerimine). Lahutada, nime muuta ja isegi abieluavaldust esitada võib ka hiljem.

Kui abiellumise kuupäev on juba sattunud praegusse keerulisse ajajärku, siis soovitame armastaval paaril tähtis talitus toimetada ilma külalisteta.

Pean tunnistama, et otsus pühakojad teenistusteks sulgeda ja selle otsuse edastamine kirikujuhtidele eelmisel reedel pärast valitsuse kriisiistungit oli mu töös üks keerulisemaid: tähendas see ju, et Eesti suurim vähemus jääb ilma oma harjumuspärastest kooskäimistest, üksteise toest, otse kuulatavast jumalasõnast ja sakramentidest.

Samas polnud sellele alternatiivi: kirikuliste hulgas on viiruse kaudu kergesti haavatavat eakamat põlve märgatavalt rohkem kui kinos, restoranis või ostukeskuses. Olen tänulik, et otsus koroonaviiruse leviku ennetuseks ja tõkestamiseks kirikud jumalateenistusteks sulgeda oli meie kirikujuhtidele mõistetav ning nad leppisid sellega. Küll jäi paljudel kogudustel aega napiks, et astuda kohe virtuaalmaailma tegijana ja digiplatvormidel teenusepakkujana.

Täpsuse nimel lisagem, et valitsuse otsus reguleerib vaid avalikke organiseeritud kogunemisi. Riik tagab ka eriolukorras oma kodanike ja kõigi Eesti inimeste usuvabaduse, arvestades samas inimeste tervise kaitse kaalutlustega. Kuigi jumalateenistusi, kirikukontserte, seminare ja kooriharjutusi ei tehta, jätkuvad eraviisilised usutalitused, sealhulgas hingehoidlikud vestlused, piht ja armulaud.

Kõiki eespool mainitud tegevusi tuleb korraldada nii, et on välistatud nakkusoht. See on praegu kõige olulisem. Samas peab meeles pidama, et üksikisikut teenib kirik edasi. Ka kirikud ning muud palve- ja pühakojad on igale inimesele avatud, et ta saaks tulla oma murede ja vajadustega ning kirik saaks abi osutada.

Kuidas meie kirikud ja kogudused nädalavahetusel hakkama said? Esimesed muljed on kindlasti head. Kahtlemata olid virtuaalruumis populaarsed need kogudused, kus oli ennegi veebiteenistusi olnud ning digikogemused nii tegijatel kui ka vaatajatel olemas. Näiteks Oleviste kaht hommikust teenistust vaatas otse üle 600 inimese, Tartu Pauluse teenistust koos järelvaatamisega sama palju rahvast. Mitu teistki kogudust olid veebis aktiivsed, mõni alles esimest korda. Kuigi mõnel tuli ette tehnilisi tõrkeid, oli üldpilt üllatavalt hea. Lisaks otseülekanne­tele oli osa kogudusi salvestanud video ja pakkus seda vaadata. Mõni kogudus oli valmistunud veebijutluseks põhjalikult ning näitas jutluse illustreerimiseks videoklippe ja muid katteplaane. Teave uute meetmete kohta levis ka venekeelses meedias ja venekeelsed kogudused tulid uutes oludes toime.

Eesti rahval on olnud ennegi aegu, kui kitsas on käes ja tulevik tume, kuid mehine meel ja õigete väärtuste järgimine on meid raskustest läbi kandnud. Loodetavasti tunneme seda kandjat ka seekord.