Sisukord
Paberleht
Paberleht

Naiskodukaitsjad töötavad vabatahtlikena infoliinil

5 min lugemist
  • Kolmandik infoliinile tulnud kõnedest olid venekeelsed
  • Infoliinile helistajad on asjalikud ja heatahtlikud, keegi valitust ei kiru
  • Ei maksa uskuda kõike, mida sotsiaalmeedias jagatakse
Infoliini töökogemuse põhjal paneb Maili Antons inimestele südamele mitte uskuda kõike, mida Facebookis jagatakse. FOTO: Häirekeskus

«Tere! Häirekeskuse infotelefon. Kuidas saame teid aidata?» Just nii tervitavad häirekeskuse infoliinile 1247 helistajaid Järva Naiskodukaitse vabatahtlikud Maili Antons ja Triin Rannu või mõni teine infoliinil valvekorda pidav inimene tuhandetele helistajatele.

Pühapäeval oli häirekeskuse infoliinile vabatahtlikuna appi läinud järvalastel juba neljas vahetus inimeste küsimustele ja muredele vastuseid leida.

Seni kõige rajum tööpäev oli Maili Antonsil ja Triin Rannul eelmisel kolmapäeval, kui kõnedel polnud otsa ega äärt. See oli päev, kui valitsuse nimel tuli iga inimese mobiiltelefonile eriolukorra teade: «25. märtsist tohib avalikus kohas viibida üksi või kahekesi, teistega ole kahe meetri kaugusel. Püsi kodus ja väldi kontakti!»

Häirekeskus oli sõnumist tingitud lisaküsimuste tulvaks valmis. Maili Antons ja Triin Rannu, kes teadsid, et nende valvekord on eelmisel neljapäeval, said kolmapäeva eelõhtul sõnumi küsimusega, kas neil on võimalik päev varem appi tulla. Järgmisel hommikul alustasid Järvamaa naiskodukaitsjad infoliinil tööd.

«Vahetuse jooksul sai räägitud nii, et suu vahutab. Kaheksa tunni jooksul jõudsin ühe veerandtunnise pausi näpistada. Inimesed küsisid enamasti selgitusi, mida valitsuse nimel saadetud sõnum tähendab. Näiteks, kas poodi tohib minna. Eriti palju tuli venekeelseid kõnesid, sest esmalt levis sõnum eestikeelsena. Neile tuli tõlkida ja lahti seletada rohkem,» meenutas Antons.

Triin Rannu hinnangul oli kõnedest kolmandik venekeelsed. «Pärast igat kõnet tuleb täita ankeet vestluse teema, sisu ja keele kohta. See võtab umbes 30 sekundit,» sõnas ta.

Antonsi ütlust mööda sai enamik lihtsamaid küsimusi klaaritud mõne minutiga, keerulisemad jutud võisid venida kümne minuti pikkuseks. «Pikemaid kõnesid sai lubada siis, kui puldist oli näha, et ootejärjekorda polnud,» lisas ta.

Rannu selgitusel on inimeste küsimused üldjuhul asjalikud. Küsitakse üle, kas nad on ühest või teisest juhtnöörist õigesti aru saanud. Vanemad inimesed tahavad rohkem rääkida oma isiklikust elust ja perest – kus on lapsed ja mida nad teevad. «Eks lähedasi igatsevate ja suhtlemisvaeguses inimestega tuleb vahel ka kauem rääkida. Kõne lõpus tänatakse ja soovitakse jõudu,» märkis ta.

Antons lisas, et 16. märtsist avatud infoliin 1247 on vähendanud oluliselt 112 hädaabinumbri koormust. Nii on tagatud abi parem kättesaadavus neile, kes vajavad kiirabi, päästeteenistuse või politsei kiiret reageerimist.

Antonsi ütlust mööda tegi häirekeskus sotsiaalmeediasse vabatahtlikele omaette suhtlusgrupi, kus inimesed pole kiitusega kitsid. «See annab hea tunde, kinnitab, et meie panust hinnatakse kõrgelt. Ka president tegi häirekeskusse virtuaalse visiidi,» lausus ta.

Kas mõni helistaja tegi ka rumalat nalja või püüdis liinile saamisega ennast lõbustada, nagu tuleb ette doktor Vassiljevi saates? Triin Rannu teada veiderdajaid eriti pole. «Mõni purjus inimene on helistanud. Üks muretses, kas kolmekesi enam ei tohigi napsu võtta,» tõi Antons näite.

Aravete keskkooli sotsiaalpedagoogina igapäevatööd tegev Antons märkis, et pole pidanud vastama ühegi lapse kõnele, mis lubab uskuda, et nad ei ole omapäi ja nende eest kantakse kodus hoolt.

Mõlemad kiitsid, et ena­masti on inimesed rahulikud, heatahtlikud ja viisakad, eriti eakad inimesed, kes on elus näinud raskeid aegu. Antons tõi näiteks küüditamise aastapäeval vastuvõetud kõne, kus üks vanem inimene ütles, et elasime küüditamise üle, elame üle ka selle viiruse. «Millegipärast kipuvad närvilisemad ja enesekesksemad olema keskealised meesterahvad,» lisas ta.

Antonsi ütlust mööda on nende vahetusel mitu päeva puhke­pausi ja see aeg on küllaldane, et emotsionaalselt taastuda. «Närvid on korras! Ega infoliini töötempoga ole mahti mõelda kuuldud probleemidele pikemalt, uus kõne tuleb uute küsimustega peale,» ütles Rannu.

«Infoliini töökogemuse põhjal tahan panna inimestele südamele, et ei maksa uskuda kõike, mida Facebookis jagatakse. Uskuge ainult ametlikke allikaid ja ärge häbenege küsida infoliinilt,» soovitas Antons. «Meil on pidevalt uuenev infobaas ja kui tuleb ka küsimus, millele me vastust ei tea, siis pärast kõnet märgime üles ja küsimus suunatakse ametkonnale vastamiseks. Näiteks jäin võlgu küsimusele notaribüroode töötamise kohta.»

Infoliin 1247 ei sündinud koroonaviiruse leviku tõkestuseks kehtestatud eriolukorra tõttu, küll andis see kiirendava tõuke. Maili Antons ja Triin Rannu käisid esimesel õppepäeval juba jaanuari lõpus. «Talvel täitsime ankeedi, kus pidime hindama oma stressitaluvust, võimeid ja oskusi telefonipäringutele vastata, keeleoskust. Nii et naised pole enam rohelised ja osa väljaõppest on juba varem läbitud,» selgitas Rannu.

Antons täpsustas, et mõni mees töötab infoliinil ikka ka.

Infoliinil töötamine tundus Maili Antonsile jõukohane, tema isikuomadused vastavad ja sotsiaalpedagoogi eriettevalmistus sobib. «Sotsiaalpedagoogina arvan, et saan mures inimeste abistamisega infoliinil hakkama. Naiskodukaitsjatena oleme läbinud psühhosotsiaalse esmaabi koolituse,» rõhutas ta.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pühapäeval oli häirekeskuse infoliinile vabatahtlikuna appi läinud järvalastel juba neljas vahetus inimeste küsimustele ja muredele vastuseid leida.

Seni kõige rajum tööpäev oli Maili Antonsil ja Triin Rannul eelmisel kolmapäeval, kui kõnedel polnud otsa ega äärt. See oli päev, kui valitsuse nimel tuli iga inimese mobiiltelefonile eriolukorra teade: «25. märtsist tohib avalikus kohas viibida üksi või kahekesi, teistega ole kahe meetri kaugusel. Püsi kodus ja väldi kontakti!»

22.10.2020 25.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto