«Kui eelmise kolmapäeva õhtupoolikul metsarajal ühe põrsarikka metsseakarjaga trehvasin, jagus kohtumisrõõmu mitmeks pikaks minutiks. Lähedalt ja silmast silma ei olnud ma sigu ammu näinud. Seekord oli seaõnn minu poolel.
Paarinädalased tillukesed triibulised pudenesid reipalt võserikust värske rohu sisse. Kaks tüsedat emist ja mõni kiduram kesik hoidsid ümbrusel ja lastekarjal tähelepanelikult silma peal. Mu maadligi hoidev kuju metsasihil pälvis mitme vahimehe tähelepanu: pöörati massiivseid päid, kissitati silmi ja püüti võõrast haisu sõõrmeisse saada.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608517t1hd20e.jpg)
/nginx/o/2020/05/13/13099682t1he72d.jpg)