Mahetalunik: minu mäng on mängitud

Janno Lõhmusel on maasikapõlde viis ja pool hektarit. Kolmandik sellest on hukka läinud. Foto: Sander Ilvest

Türi vallas Laupa külas asuv Lõhmuse mahetalu on hädas mädanenud ja haihtunud maasikatega. Mahekaubaga tegeleda on isegi väga keeruline, kergemaks ei tee seda petturid, kes välismaa marju eestimaiste pähe müüvad.

Lõhmuse mahetalu omanik Janno Lõhmus tegeleb mahepõllundusega viiendat aastat. Tema ütlust mööda teeb ta pool aastat tööd selleks, et üks kuu marju müüa, seejärel hakkab töö uuesti pihta. «Mahekasvatajatest olen ma Eestis kõige suurem, üldises pildis aga ikkagi väike,» selgitas Lõhmus. Kui mees parajasti põllul ei ole, teeb ta Soomes tööd, et oma maheharrastust sponsida. Eelmisel sügisel müüs Lõhmus maha ka sealse maja. Kunagi tahaks Lõhmus Eestisse jäädagi, aga selle eeldus on siinne edukas mahekaubandus. «Tulles ei tahaks miinimumpalga eest müüjaks minna, nii ei mängi välja,» arutles ta.

Põllule minnes hakkab esimese asjana silma meeletu hulk putukaid, kes ümber meie ja marjade tiirlevad. «Tere tulemast mahepõllule,» ütles Lõhmus. Vaatepilt on trööstitu. Kuigi magusate maasikate lõhn täidab õhku, on näha mitte ainult mädanenud ja hallitanud marju, vaid ka metsmaasikasuuruseks kuivanud vilju. Lõhmusel on maasikapõlde viis ja pool hektarit. Kolmandik sellest läks tänavu hukka.