Suur-kirjurähni töö sepikojas

Suur-kirjurähn. Foto: Ingmar Muusikus

Suur-kirjurähnil, meie tuntuimal ja arvukaimal rähnil, on suvine ja talvine menüü väga erinevad. Kevadel ja suvel ajab ta taga putukaid ja sipelgaid, pahatihti rüüstab ka väiksemate lindude pesi. Sügisel ja talvel, kui rähn parajasti mõnel toidulaual pekki ei nooli, läheb ta üle kuuse- ja männiseemnedieedile. Talviti kuulub suur-kirjurähn orava ja käbilindude kõrval kindlalt parimate käbispetsialistide hulka.

Käbidega askeldab suur-kirjurähn kogu pika talve. Et end vajaliku toidukogusega varustada, hõivab iga isend sügisel piisava suurusega valduse ja kaitseb seda liigikaaslaste eest. Territooriumi suurus võib olla mõni kuni mõnikümmend hektarit, sõltuvalt okaspuude hulgast ja seemnesaagist.

Viletsatel käbiaastatel lähevad kohalikud rähnid rändele lõuna poole, et leida talve üleelamiseks kaugemalt paremaid tingimusi. Kui siin juhtub olema hea käbiaasta, aga meist põhja või ida pool esineb käbiikaldus, tuleb sealt rähnide invasioon. Sellistel talvedel võib suur-kirjurähne olla eriti palju näha ja kuulda.