Elanikkonna kaitset tuleb vaadata täiesti uues valguses

Kristian Jaani. Foto: Elmo Riig

Eesti Vabariigi 104. aastapäeval ründas Venemaa Vladimir Putini juhtimisel rahumeelset naabrit Ukrainat. Selle tulemusel on julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt muutunud ja pannud asjadele vaatama hoopis uue pilguga. Toonud esile võtmelünki, mida oma riigi ja inimeste kaitse soovist nüüd täitma asume.

Kuigi sõda on Eestile geograafiliselt lähedal, on Eestis turvaline, meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud ning piir hästi valvatud. Sündmused Ukrainas kinnitavad taaskord, kuivõrd oluline oli Euroopa Liidu ja NATOga liitumine 2004. aastal. Oleme loonud väga tugevad sidemed oma suurte liitlastega, mida näitavad ka sammud viimase kuu jooksul. Liitlaste olemasolu ja ühtsus on olnud väga tuntav, siiski on maailm meie ümber endiselt rahutu ja peame seisma ka ise selle eest, et Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt.

Kuid riigi kaitsest ei saa rääkida ainult kaitsevalmiduse võtmes. Eestis on lai riigikaitse, mis on läbi põimunud paljudest eluvaldkondadest. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti sõjaline valmisolek ning kogu ühiskonna valmisolek sellise ohuga hakkamasaamiseks.