2014 ⟩ Ameerika taevasõdurid sadasid Järvamaale
11. mai 2023, 06:29
Nurmsi murulennuvälja öist rahu ei häiri miski, isegi mitte sahisedes üha lähemale liikuvad vilkuvad tuled. Tuled kaugenevad ja ühel hetkel on taevalaotus täis hääletult liuglevaid langevarjureid. Öö on ikka pime.
Ei ja veelkord ei, tegemist ei olnud tundmatute lendavate objektidega. Tuled kuulusid tegelikult Ameerika Ühendriikide sõjaväe transpordilennukitele C-130 Hercules. Need linnud heitsid teisipäeva öösel ja kolmapäeva varahommikul Koigi ja Paide vallas asuva lennuvälja kohal maha ligi 70 taevasõdurit.
Ilm on peaaegu ideaalne, soe ja tuulevaikne. «Tuul võiks hüppamiseks isegi pisut tugevam olla,» sõnas kohapeal vägesid juhatanud sõjaväelane, lennuvälja servale pargitud Hummerile toetudes. Varsti jäi vormikandjast ja sõjaväemasinast järele vaid vaevueristatav siluett, oli pime kui kotis.
Esimesele hüppelainele järgnes kohe teine. Lennukid lähenesid jälle laisalt lennuväljale. Raadiojaamadest kostus käsklus. Siis oli jälle haudvaikne.
1. jalaväebrigaadi teabeohvitser, nooremleitnant Simmo Saar ütles, et Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 91. ratsaväerügemendi 1. pataljoni Eestis viibivad õhudessantväelased harjutasid Nurmsi lennuväljal öiseid langevarjuhüppeid. Hüpped toimusid ligi 1200 jala ehk 400 meetri kõrguselt.
Kolmapäeva esimestel tundidel lennutati sõjaväelased Poolast Eestisse väljaõppe toetamiseks saabunud UH-60 Black Hawk-tüüpi helikopteritel Kaitseväe keskpolügoonile Tapa lähistel, kus harjutati rünnakuobjekti hõivamist ja kindlustamist. «Ameeriklaste lõpp-eesmärgiks oli harjutada objekti hõivamist, objektile liikumiseks kasutati aga mõlemat võimalikku moodust ehk nii langevarjuhüppeid lennukilt kui ka alasse liikumist helikopteritega,» sõnas Scoutspataljoni operatiivjaoskonna ülem kapten Kaido Kivistik.
Nurmsi murulennuvälja haldab Kaitseliidu Järva malev. Maleva pealik, kolonelleitnant Arvi Niglas oli kahe käega selliste õppuste poolt. «Malevlaste poolt läbiviidav tavakasutus toimub tavaliselt Nurmsi õppeväljaku metsaaladel, lagedal lennuväljal me suuri liikumisi ei tee,» ütles ta. «Oluline on, et ka lennuväljaala kasutataks rohkem kui seda seni tehakse. Ühelt poolt annavad sellised, liitlaste läbiviidavad õppused Eestile omamoodi turvagarantii, teisalt paneb aktiivsem Nurmsi õppeväljaku kasutamine meid üha rohkem mõtlema lennuvälja arendamise peale. Tulevikus võiksid seal kindlasti olla ööbimis- ja pesemisvõimalused,» sõnas ta.
Väiksemaid õppusi on Nurmsis ka varem peetud, kuid öist ja sedavõrd suuremastaabilist pole Järvamaa pinnal varem toimunud. Tõe huvides olgu öeldud, et see polnud liitlastel esimene kord Nurmsis harjutada – ameeriklased hüppasid seal ka juuli alguses ja toona oli tegemist päevase õppusega.
Õppuste kohapealsed läbiviijad kinnitasid Järva Teatajale, et juba lähiajal on nad Nurmsis tagasi.
Lugu ilmus esmalt 2014. aastal!