Killuke Peipsit aedlinnas: omavalmistatud kummijuku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kuido Saarpuu
Copy

Kummijuku või «karakatitsa», suurte ratastega kalameeste talvisele kalapüügile viimiseks ja tagasitoomiseks kohandatud sõiduriist, seostub enamikule meist ikka Peipsi järvega. Ühe isendi võib leida ka Türilt.

Oisust pärit Türil elav ja praegu pensionipõlve pidav Vello Piirits (73) on meistrimees. On seda olnud kogu oma elu. Puulõhkujad, paadid, bensiinipuuduse aja üleelamiseks ehitatud puugaasigeneraatoriga Žiguli ja muidugi kummijukud on vaid mõni näide tema kätetööst.

Esimese kummijuku valmistas Piirits 35-36 aastat tagasi. «Sain enda kätte ühe ajakirja, milles olid ehitusjoonised, ja siis mul plahvatas, et teen endale ka sellise riistapuu. Hea talvel kalal käia,» meenutas ta. «See oli Vjatka (motoroller) mootori baasil, kuid rattad ja raam olid kõik omatehtud.»

Tagasi üles