Tänapäeva imemuinasjuttudes katused sõidavad

FOTO: Kristo Kivisoo / Järva Teataja


Köök

Rasmus Päeva
TMG V kl

See lugu juhtus üleeile. Vorst ja teised köögitegelased elasid oma tavalist elu, kui said ootamatult teada, et Sai on röövitud. Vorst asus kohe tegutsema: ta pani külmkapis oma meeskonna kokku. Saia läksid päästma vapraimad: Vorst, Juust, Tomat, Hapukurk ja pisike Porgand.
Vahepeal olid nad saanud kirja röövijalt. Selleks osutus Juustu kuri kaksikvend Sinihallitusjuust. Neil oli plaan, mida nad üheskoos arutasid. Nad pidid ronima kõige kõrgema lambi kuplile. Nad olid valmis ja seiklus võis alata.
Kui neil õnnestus avada külmkapi uks, hüppasid nad põrandale. Vorst vaatas ringi ja otsustas hakata liikuma.
Mõne aja pärast jõudis vapper salkkond tuppa, kus oli suur kast, mis helendas ja kust tuli hääli. Parajasti näidati seal pilti, kus viilutati vorsti. Vorst hakkas kartma ja hüppas kiiruga trepist üles, teised tema järel.
Teisest toast kostis hääli: «Mari, nüüd on minu kord arvutis olla!»
Hääled kajasid väga kõvasti ja hirmutavalt. Väike Porgand kartis hirmsasti ja surus end Hapukurgi külje alla. Juust ütles vahepeal, et rühm liiguks edasi ega laseks end eksitada. Kõik olid sellega nõus, sest karjumine läks aina kõvemaks.
Järsku pidi rühm taas seisatama, sest Tomat andis käsu «Stop!». Ta kuulis midagi tähelepanuväärset. See oli Juustu kurja kaksikvenna Sinihallitusjuustu hääl, mis kostis köögist.
Pärast seda oli kuulda kohe hirmsat karjet. Nimelt oli Juust lipsanud teise tuppa ja näinud hiirt. Vorstki tõttas kohe sinna, teised tema järel. Vorst käskis kõigil kiiremini kööki joosta ja kõik ruttasid.
Algas tõeline võitlus Vorsti ja hiire vahel. Vorst ründas esimesena ja hiir sai kiirelt vigastada. Hiir toibus kiiresti ja asus vasturünnakule. Ta otsustas vastast haavata ja hammustas Vorsti. See mõjus, sest Vorstil oli tõesti väga valus.
Appi tuli Hapukurk ja nõudis oma osa võitlusest: «Minu kord! See võitlus on minu!» Vorst tormas edasi kööki, kus vajati tema abi rohkem, kuigi mõtles, mis Hapukurgist saab.
Ootamatult tuli Mariks hüütu ja valgus kadus. Kottpimedus tõi kaasa unisuse ja kõigil vajusid silmad kinni.
Mõne aja pärast virgudes avastati, et ollakse vangis. Kurikuulus Hallitusjuust naeris ja vaatas rahulolevalt oma vange, kelle hulgas märgati ka Saia. Ainuke, keda polnud, oli väike Porgand. Asjaolude selgudes ilmnes, et Porgand oli langenud jõhkra röövi ohvriks – ta söödi ära.
Vorsti ja teiste õnneks tuli kööki taas Mari. Ta silmas Tomatit, Saia, Juustu ja teisi ning nägi ka Sinihallitusjuustu. See viimane talle ei meeldinud ja ta viskas vastikustundest hallitusjuustu prügikasti. Edasi oli lihtne: Vorst viilutati, samuti Sai, Saia peale Vorst ja Juust ning edasi teadagi mis.
Eks nad elavad oma tavapärast elu siiamaani, kui kellelgi pole just kõht tühjaks läinud ja ta pole neid ära söönud.
 

Loll mees ja tema imemaja

Grete-Liis Oja
Järva-Jaani G V kl

Elas kord üks mees, kellel polnud mõistusega kõik korras. Tal olid lollid teod, mille pärast teised inimesed teda kõige paremini ei vaadanud. Mehel oli suur imemaja, kus ta üksi elas.
Mees oli suur magusaarmastaja. Tal oli šokolaadibassein, suhkruvatist batuut, pargis limonaadi- ja pulgakommipuud, piparkoogist aiamaja ja lutsukommidest aiatarbed. Tal oli veel vahvlist auto, millega ta kaks korda nädalas autoparanduses käima pidi.
Mehel oli tark ja lõbus katus nimega Katus, keda ajasid mehe magusaisu ja totrad teod laginal naerma.
Möödusid tunnid, päevad ja aastad, kuni Katusel hakkas mehest villand saama ja ta otsustas ära sõita. Katus lasi robotitel kirjutada: «Jou, mees, sõitsin ära. Otsi mind üles, kui mõistus võimaldab!»
Katus avastas, et talle oli programmeeritud lisafunktsioon, mis võimaldab anda tiivad.
Katus hakkas pakkima ja võttis kaasa kõige ilusamad katuseplaadid, mis tal olid. Ja nii ta ära lendaski.
Kui mees õhtul magama jäi, tundis ta, et on külm. Mees vaatas lakke ja avastas, et lage ei ole. Ta läks kööki õhtusele dringile ja leidis kirja, mille Katus talle kirjutanud oli. Meest haaras nädalatepikkune masendus, kuid siis otsustas ta Katust otsima minna.
Kuna mees sai aru, et tee on pikk, arvas ta, et kasulik on minna nii jalgsi kui ka autoga. Autoga ta poleks lihtsalt viitsinud jälle autoparandusse minna, sest vahvel pole ju kõige tugevam materjal.
Maiasmokk kõndis kuni limonaadi- ja pulgakommipuudeni ning sõi seal kõhu täis. Mees jäi magama ja unustas kõik Katusega seonduva.
Samal ajal, kui mees põõnas, nautis Katus Hawaii saarel päikest, merd ja kuuma rannaliiva.
Lõpuks oli mees nii paks, et ei viitsinudki oma majja tagasi minna. Kui see mees veel elus on, pugib ta siiamaani pulgakaid ja limpsi.

Edgar ja
seitse õde

Kaspar Kelgo
Aravete keskkool, XI kl

Elasid kord seitse õde. Vanim õde töötas juristi ja noorim traktoristina. Ülejäänud viis õde olid ametilt tankistid. Viis tankisti töötasid Keskerakonna heaks, aga tuli masu ja et kõikide teiste parteide hooned olid juba õhku lastud, vallandati nad.
Nüüd hakkasid nad kõik tööle traktoristist õe juures. Möödus kolm kuud ja kätte jõudis talv. Need kuus traktoristi tegid valitsuse palvel lumekoristustöid. Inimesed olid õnnelikud, teed olid ukseni lahti, kuus sahaõde olid kunnid.
Nii möödus kolm aastat ja kuus traktoristi lükkas endiselt lund. Igal uuel aastal nimetati talv ümber, kõige esimesel aastal kutsuti seda Monikaks, teisel Klaarikaks ja kolmandal Paanikaks.
Paanikaks seetõttu, et Edgar jäi Venemaalt rahaküsimisega vahele ja see ei meeldinud Venemaale. Seetõttu ähvardas Eestit kolmanda maailmasõja esimene lahing.
Valitsus soovis, et traktoristid piiriäärsed teed kinni lükkaksid, aga kuus õde polnud enam traktoristid. Nad lahkusid töölt, lootes sõjaks taas tankistideks saada. Kuid Edgar oli kõik tankid Aaviksoolt ära võtnud ja Emexisse viinud, et võlg Venemaale tagasi maksta.
Nüüd suundusid kuus õde oma vanima õe, juristi poole, et ta aitaks neil masu ajal hüvitist nõuda. Nad said seitsmekesi välja mõeldud plaani, millega Edgarilt Venemaale arvestatud raha endale nõuda.
Seitse õde hakkas Edgarilt raha välja pressima, pressisid nii, et ta kaotas 80 protsenti oma kehakaalust, seetõttu ei tuntud teda enam ära ja süüdistati identiteedivarguses.
Edgar läks ja rääkis, kuidas jurist ja tema õed talt raha välja pressisid. Edgar pandi Venemaa palvel vangi ja kõik õed mõisteti inimvastases kuriteos süüdi. Kui nad veel surnud pole, on nad endiselt Tartu vanglas.

Imemuinasjutt

I klassi ühistöö, Imavere PK

Elas kord Imaveres kokatädi Marje. Ta muudkui laulis ja küpsetas pannkooke, mis ise pannil külge keerasid. Lõpuks hüppasid koogid taldrikule ja määrisid ennast kordamööda oma lemmikmoosiga. Seejärel hüüdsid lõbusa häälega: «Age, Kevin, Sigrid, Kardo, Liisi, Karl Ilmar, Eliise, Indrek, Marlen, Janek, Gerly, Sandra, Jaanika, tulge maitsma! Me oleme täna ennast maasikamoosis keerutanud ja vaarikamoosis supelnud!» Seepeale jooksid lapsed oma kodudest kohale. Ja loomulikult said nad pannkooke oma lemmikmoosiga. Koogid lausa hõljusid õhus täpselt laste suukeste juures. Neid oli hea süüa, sest kahvlit ja nuga ei olnud vajagi.
Lõpuks tuuritas kohale piimakann. Pidurdas nii järsku, et mõned tilgad tulid üle ääre maha. Tema oli natukene nõudlikum. Kallas jooki, kui ütlesid kenasti: «Palun piima!» Pidi selle suu ikka päris pärani ajama –igaks juhuks, et ükski tilk mööda ei läheks. See kõik oli nii lõbus ja lahe ning maitsev!
Tädi Marjet kallistasid lapsed iga kord, kui söömine lõppes. Ja kui ühed lapsed suureks kasvasid, sõid nende lapsed vahvaid pannkooke ikka edasi ja sellele loole lõppu õnneks ei tulegi…

TEAVE

Järva-Jaani gümnaasium korraldas teise Ansomardi-nimelise omaloominguvõistluse. Seekord tuli kirjutada imemuinasjutte. Võistlusele saabus 56 tööd üheksast koolist. Kõige rohkem, 27 muinasjuttu olid kirjutanud teise kooliastme õpilased.


Tulemused:
I kooliaste
I «Imemuinasjutt», ühistöö, juhendaja Margit Reinpõld, Imavere PK.
II «Jutt hõbedasest koerast», Mari Einmann, juhendaja Tuuli Järva, Peetri PK.
III «Hea tegu» Martin Leotoots, juhendaja Krista Rikk, Paide G.

II kooliaste
I «Loll mees ja tema imemaja», Grete-Liis Oja, juhendaja Viive Puik, Järva-Jaani G.
II «Köök», Rasmus Päeva, juhendaja Anneli Talviste, TMG.
III «Marguse botased», Aleks-Marten Alatare, juhendaja Daisy Alatare, PG.

III kooliaste
I «Unenägu», Maris Kaik, juhendaja Ann Roots, Imavere PK.
II «Vihmamees», Carmen Aare, juhendaja Ann Roots, Imavere PK.
III «Imeline Välgunool», Karmen Kalamees, juhendaja Ann Roots, Imavere PK.

Gümnaasium
I «Edgar ja seitse õde», Kaspar Kelgo, juhendaja Mailis Tarendi, Aravete KK.
I «Kärbes ja neiu», Ele Orlovski, juhendaja Marika Tamm, Järva-
Jaani G.
II «Igavene üliõpilane», Mirjam Suve, juhendaja Mailis Tarendi, Aravete KK.

Õpetajad
I «Maret, maja ja Majavaim», Marika Tamm, Järva-Jaani G.
II «Kuldne muna», Herbert Last, Koeru haridus- ja kultuuriselts.

Äramärgitud tööd
«Koera heategu», Natali Martin, juhendaja Krista Rikk, PG.
«Võlukuu», Stella-Maria Link, juhendaja Marge Terras, Järva-
Jaani G.
«Triinu, mitte Tuhkatriinu», Hanna-Stiina Talviste, juhendaja Anneli Talviste, TMG.
«Marilii», Annela Tammiste, juhendaja Õile Kalme, Järva-Jaani G.
«Kolm rallisõpra», Aldo Lengert, juhendaja Ülle Valge, Retla kool.
«Lugu ühest nõiaplikast», Victoria Kondas, juhendaja Thea Teder, Väätsa PK.
«Robin Wood», Sander Savisaar, juhendaja Taimi Jürgenstein, PG.

Tagasi üles