Peetri kool jätkab üheksaklassilisena

Peetri kool ja lasteaed on seni olnud kaks erinevat asutust, kuid ühiseid tegemisi on olnud palju. Ka õppeaasta avaaktuse pidasid õpilased ja lasteaia mudilased koos. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kuigi Kareda vald on kaalunud põhikooli muutmist kuueklassiliseks kooliks, otsustas volikogu üleeile, et jääb siiski üheksa klassi ning senise kahe asutuse asemel alustab sügisel tööd Järva-Peetri lasteaed-kool.

Kareda vallavanem Triin Pobbol sõnas, et lasteaia ja kooli liitmisega palju ei muutu. Kuigi senise lasteaia ja kooli asemel moodustub üks asutus ning tööd on ühele juhile, on juba praegu nii lasteaia juhataja kui kooli direktor Ene Reinla. «Rahalist kokkuhoidu liitmine ei anna, kuid mõistlik oleks viia asutused ametlikult ühtse juhtimise alla,» selgitas Pobbol.
Sel õppeaastal on kooli üheksas klassis 30 õpilast, lõpuklassi tänavu ei ole. Õpilaste vähesuse tõttu on Pobboli ütlust mööda olnud ka võimalus muuta kool kuueklassiliseks, kuid volikogu otsustas seda mitte teha.
Sügisel õpilaste
hulk suureneb
Peetri põhikooli hoolekogu esimees Kaidi-Ly Välb lausus, et kui põhikooliosa praegu sulgeda, on seda tulevikus peaaegu võimatu uuesti avada. «Selleks peaks siis olema ilmatu palju lapsi, mida kunagi ei saa olema,» ütles ta.
Välb lisas, et kuueklassilise kooli puhul on oht, et kui peres juba üks laps käib põhikooliastmes mujal koolis, viiakse ka noorim laps sinna. «Kui piirkonnast kool kaob, kaob ka kõik muu, kool ongi kogukonnakeskus,» ütles ta.
Väikest kooli ülal pidada on vallale kulukas. Vallavanem Triin Pobboli selgitusel ei tule kool riigi toetusega välja ja vald maksab puudu jääva osa juurde. «Kui need lapsed läheksid mujale kooli, peaksime maksma teistele omavalitsustele kohamaksu,» ütles ta.
Rahaliselt kõige kriitilisem ongi Pobboli ütlust mööda käesolev aasta. Edaspidi peaks õpilaste arv suurenema. «Meil on praegu lasteaias rohkem lapsi kui koolis,» ütles ta. «Sel aastal läheb esimesse klassi hinnanguliselt kümme last, mis on maakooli kohta hea number.»
Uuest õppeaastast on kooli nimi Järva-Peetri lasteaed-kool. Nime täiendus tuleneb Pobboli selgitusel asjaolust, et ka Harjumaal Rae vallas on Peetri kool, mistõttu aetakse kaks kooli sageli segamini. «On juhtunud, et raamatupakk või kirjad saadetakse valesse kohta,» sõnas ta.
Uus nimi vähendab
segadust
Amblas on lasteaed-põhikool tegutsenud kolm aastat. Praegu käib koolis 54 ja lasteaias 20 last.
Asutuse juht Madli Põder märkis, et lasteaia-kooli ühendasutusel on mitu head külge. Esiteks on lihtsam majandada alates sellest, et on olemas üks juht, kuni selleni välja, et ka söökla ja staadion on nii lasteaia- kui ka koolilaste kasutuses. «Vähem tähtis pole ka, et kui õpetaja ei saa koolis täiskoormust, on võimalik anda talle lisa lasteaiast,» lausus ta. «Saame jagada näiteks kunsti- ja liikumisõpetajaid, mis on väiksele asutusele suur pluss.»

KOMMENTAAR
Ene Reinla
Peetri põhikooli direktor ja lasteaia juhataja

Lasteaia ja kooli kokkupanek on õige mõte, sest pole väga mõttekas kahel nii väikesel asutusel eraldi juhti pidada. Samas polnud seadusega kooskõlas, et lasteaia juhataja kohustused olid minule lihtsalt pandud.
Ma arvan, et juhtimine läheb nüüd lihtsamaks. Saab pidada töötajate ühiskoosolekuid, tuleb üks dokumentatsioon ja aruandlus. Juhi töö pole enam nii mahukas kui praegu.
Õpetajad ja lapsed vaevalt mingit muutust tunnetavad. Praegu käin nagunii kahe maja vahet.
Kuueklassilise kooli võimalust oleme palju arutanud koosolekutel ja saatnud ka lastevanematele küsimustikke. Seda võimalust on kaalunud volikogu, eelarve- ning haridus- ja kultuurikomisjon. Praegu jäid lastevanemad peale. Nende soove arvestades jäi koolile üheksa klassi.
Kool oli selles küsimuses neutraalne. Õpetajad olid kogu aeg valmis selleks, et koolile võib jääda kuus klassi.