Seitsmes koolinoorte pärimusmuusikafestival «Regilaul uues kuues» tõi läinud reedel Türi kultuurimaja paarsada last üle Eesti, kes oskavad tõlkida vana regilaulu neile arusaadavasse keelde.
Lapsed sulandavad regilaulu tänapäevaga
Kuigi festivali korraldaja on algusest peale olnud Väätsa põhikool eesotsas muusikaõpetaja Ulvi Tammega, sobib nende meelest Türi kultuurimaja ürituse paigaks paremini kui Väätsa mõisakool. «Väätsa mõis on nüüd küll valmis ja uhke, kuid eelmine aasta näitas, et kultuurimaja pakkus ideaalseid võimalusi tegevusteks,» põhjendas ta. «Näiteks filmituba on väikses saalis mugav teha, samuti õhtust väljaelamiskontserti.»
Vanad sõbrad tulid jälle
Paigast hoolimata olid kohal juba vanad sõbrad Tartu rahvamuusikakoolist, Tootsi, Pärnajõe ja Varbola koolist, aga ka kümme ansamblit kodumaakonnast: Türilt, Väätsalt, Vodjalt, Peetrist, Retlast, Laupalt ja Paidest. Uustulnuk oli Meemo Muusik kolme ansambliga.
«Lapsi oli minu meelest paras hulk, jälle üle 200,» arutles Tamm. «Kui oleks rohkem, veniks konkursiosa liiga pikaks ega jõuaks muud toredat teha või peaks festivali tegema kahepäevase.»
Muud toredat peale konkursi, mida vedas klounipaar Piip ja Tuut ja mille tulem on ohtralt eripreemiaid, pakkus näiteks uudsena kogu päeva väldanud vaba lava ja omatehtu laata, kangastelgedel triibuvaiba kudumist, mis sai kaks ja pool meetrit pikk, tuleskulptuuride valmistamist.
Õhtul üllatas regilauljaid James Werts ja tema ansambel, kes oli Tamme meelest kindlasti mõnus energiasüst. Peole pani krooni tuleskulptuuride etendus.
Esinemisi hinnanud Aleksander Sünter tunnistas, et kohapeal kogetu oli meeldiv üllatus. «Minule uus asi on, et õpetajad teevad regilauluga nii mitmekesist tööd ja hästi,» lausus ta.
Laulu mõnu tuleb
kätte saada
Sünter märkas laste silmist, et nad naudivad seda, mida esitavad. «See on asja põhituum, sest eestlane on ikka tundnud regilaulust rõõmu ja tuge, tore, et õpetajad suudavad nakatada lapsi regilauluga,» ütles ta.
Sünteri meelest on isegi ainuvõimalik niisuguste esituste puhul jagada kõigile eripreemiaid. «Regilaulu käsitlused on erinevad, mida ei saagi paremusjärjestusse panna,» selgitas ta. «Laulmine üldse on niivõrd isiklik valdkond, mida ei tohigi arvustada, vaid tuua esile asjaolusid, milles üks või teine on tugev, ja selles neid innustada.»
Poissmeeste eeslaulja Kaarel Orumägi oli kuuendal festivalil, kus sai eeslaulja eripreemia – kaks Ugala teatri pääset. «Mulle meeldib rahvamuusika, regilaulude uued variandid on huvitavad, lahe on neid laulda ja kuulata, mida teised on teinud,» tunnistas ta.
Kaarlile on alati meeldinud ka töötoad, tänavu õppis ta uusi tantse rahvapillide saatel ja tundis rõõmu James Wertsist, kes tõmbas publiku hästi käima ja suhtles eesti keeles.
«Regilaul uues kuues 2011» eripreemiad
• Väätsa põhikool (Ulvi Tamm) – ajakohane improvisatsioon ja nüüdisaegsed vokaal-instrumentaalsed lahendused;
• Peetri põhikool (Hedi Jürgen, Indrek Roosi) – oma kodukandi regilaulu hingeminev lavastus;
• Pärnjõe Pilliringipunt (Kalli Rõõmusaare) – kahe laulustiili vaimukas ühendamine;
• Türi poistekoor (Eda Liblik, Ulvi Tamm) – mehine meestelaul;
• Meero Muusik (3 ansamblit, Kristi Kiilu, Helina Ardel) – kaunis, kõiki haarav ja terviklik esitus;
• Vodja kool (Keiu Juurmaa, Janne Palu) – innovatiivne, kuid juuri väärtustav ja meeleolukas esitus;
• Kapten Trumm (Halliki Pihlap) – põnev ja veenev esitus;
• Siisike (Sirje Grauberg, Tiina Kivimäe) – leidlike visuaalsete lahendustega kaasahaarav kiigelaul;
• Retla kool (Eda Liblik) – leidlik seade ja lummav esitus;
• Mina vä? (Tea Saar) – väga hea loo jutustamine ja võluv pillide valik;
• Varbola kool (Marju Plamus) – lihtne ja mõjus esitus;
• Tootsi põhikool (Kalli Rõõmusaare ) – ilus omaloominguline regivärss;
• Sireli (Halliki Pihlap) – järjepidev pühendumine ja hingepaitav muusika;
• Luha 9 – Pereansambli traditsiooni elujõulisuse tõestamine;
• Laupa põhikool (Virve Kaljula) – originaalne seade;
• Poissmehed (Tea Saar) – vaimukas idee ja haarav esitus.
• Marta Laas (Vodja) – noorima osavõtja eripreemia Edelaraudteelt;
• Maime Saar (Luha 9) – parim kammipillisoolo;
• Riho Noormets (Poissmehed) – eeslaulja;
• Kaarel Orumägi (Poissmehed) – eeslaulja;
• Helen Lumiste (Pärnjõe) – eeslaulja;
• Mari-Liis Aluste (Vodja) – julguse eest üksi kava lõpetada;
• Paul Neitsov (Sireli) – kitarrisoolo;
• Sander Pruel (Kapten Trumm) – veenev kitarrist;
• Helin Pihlap (Sireli) – eeslaulja, kes sõidab IRLi abil Brüsselisse preemiareisile;
• Kaidi Ahas (Kapten Trumm) – ukulele mängija.