Küüditamisest kõrvalehoidmine talu ei päästnud

  • Ema saadeti Siberisse, sest ei reetnud poja pere asukohta
  • Töökus ja silmapaistvalt hea elu viis pere küüdinimekirja
  • Talu võeti ikkagi käest

Alfred, Jaan, Aino ja Anna Teslon. On 1948. aasta suvi.

FOTO: Erakogu

Metsade rüppe peitunud ja jõgede taha varjunud ning suurtest teedest eemal seisvat Karjaküla tabasid Nõukogude okupatsiooni saabudes rängad katsumused: esmalt röövisid ja põletasid seda eraldatud paika 1941. aastal Läti punakütid, seejärel tõmbasid suurtaludele kriipsu peale suurküüditamised.

Tellijale

Jaan Teslon (73) oli 1949. aasta märtsiküüditamise ajal alles neljaaastane. Teda tookord Siberisse ei viidud, kuigi ta oli koos isa Alfredi ja ema Ainoga arvatud ümberasustatavate nimekirja.

Ei viidud seepärast, et küüditajad ei osanud Teslonite noorperet kusagilt otsida. Kodus – Särevere vallas (praegu Türi vald – toim) Karjakülas asuvas Linsi talus – neid polnud.

Tagasi üles