Pereisa: miks me sünnitoetusest ilma jäime?

Nii nagu teadmatus jättis sünnitoetuse teisest osast ilma Türi vallas elava Veigo Kaareti pere, on sellest ilma jäänud mitmed teisedki ja selles näeb pereisa esmalt valla tegemata jäetud tööd. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Lapse 1,5aastaseks saades ei laekunud vanema arvele oodatud teist osa valla sünnitoetusest ehk 350 eurot. Pereisa hakkas asja uurima ja sai üllatusena teada, et vahepeal oli vallas kord sedavõrd muutunud, et ta on eeldatud toetusest ilma jäänud.

Kui Türi vallas elava Veigo Kaareti arvele ei saabunud kolmanda lapsena perre sündinud tütre eest tema 1,5 aastaseks saades teist osa sünnitoetusest, hakkas ta asja uurima. Ootamatult selgus, et vahepeal on vallas sünnitoetuste maksmise korda muudetud ja teist osa sünnitoetusest makstakse hoopis lapse aastaseks saamisel ja seda vaid siis, kui lapsevanem selleks uue taotluse kirjutab. Et taotlust sai teise osa peale teha vaid kolme kuu jooksul, oli Kaaretite pere nüüd ilma jäänud 350 eurost. Pereisa ei tahtnud sellega kuidagi leppida, seda enam, et pere 12- ja seitsmeaastase lapse puhul saabus sünnitoetus Türi vallast tõrgeteta. «Miks mulle lapse sündi registreerides ei öeldud, et peame teise osa jaoks uue taotluse esitama? Kus see üldse kirjas on? Kas see on valla korrektne käitumine oma kodanikega,» küsis Veigo Kaaret ja läks vallast vastuseid nõudma.

See, kuidas ametnikud asja selgitasid, oli Veigo Kaareti ütlust mööda veel rohkem küsimusi tekitav. «Läksin valla juristi jutule. Tahtsin, et ta isiklikult näitab, kus me vea tegime, kuid ta ei suutnud valla määrustes seda kohta leida, kus on üheselt mõistetavalt antud nõue kirjas. Mõistsime, et sünnitoetuse maksmise määrused peavad olema kõikidele inimestele üheselt arusaadavad, kuid meie arusaamised sellest tekstist olid absoluutselt erinevad,» lausus ta.