Vereproov juhatab täpsema ravimini

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Geeniteadlane Lili Milani peab üsna tõenäoliseks, et juba lähitulevikus saab arst patsiendi loal tutvuda tema geenikaardiga ning selle põhjal määrata ravi ja ravimite koguse.

FOTO: Sille Annuk

  • Peagi võib geeniproovi saada anda ka Järvamaa haiglas
  • Esimesed geenidoonorid on saanud juba tagasisidet
  • Praegu veel geeniraporti järgi haigusi diagnoosida ei saa
  • 98% eurooplastest kannab vähemalt ühte geenivarianti, mis mõjutab nende ravi

Uute geenidoonorite kogumisega samal ajal tegelevad teadlased varasemalt kogutud geeniandmete analüüsiga ning doonoritele valminud geenikaardid juhatavad näiteks haigestumise korral täpsema ravimini, selgitavad geenivaramu andmekogumise osakonna juhtaja Helene Alavere ja Eesti biopanga geeniteadlane Lili Milani.

Kui paljud praegustest geenidoonoritest on nn uue ringi omad ja paljud eelmisest korrast?

Helene Alavere: Eelmisel andmekogumisperioodil (2002.–2017. aastal) liitus geenivaramuga 52 387 inimest. Neid inimesi aitasid kaasata põhiliselt perearstid, aga doonoreid tuli ka haiglate jm tervishoiuteenuse osutajate juures avatud andmekogumiskabinettide kaudu. 2018. aasta lõpuks on eesmärk suurendada geenidoonorite arvu 100 000 võrra. Uuel perioodil (alates 2018. aastast) on kasutusele võetud digilahendused – nõusoleku allkirjastamine ja küsimustiku täitmine toimub geenidoonorile elektroonselt. Ka vere kogus, mida nüüd inimestelt võetakse, on varasemaga võrreldes pea kümme korda väiksem – kõigest kuus milliliitrit ehk üks väike katsutitäis.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles