Alanud karujahihooajal võib maakonnas lasta viis karu

Täpselt kümme aastat tagasi oli Järva Teatajal põhjust kirjutada ühest karust, kes oli jäänud toonase kaitseministri Jaak Aaviksoo auto ette ning leidis avarii tagajärjel oma õnnetu otsa. Metsaotti võib pidada Järvamaa üheks kuulsaimaks, sest temast tehti topis, mille müügist saadud raha eest remonditi Imavere lasteaeda.

FOTO: Tiit Reinberg

  • Karusid kütitakse pigem elamuse kui trofeede või liha pärast
  • Karud näitavad end erinevates piirkondades üha rohkem
  • Küttimismaht lastakse kuulekalt täis

Eile alanud karujahihooajaks said Järvamaa jahimehed keskkonnaametilt ametliku loa küttida viit karu. Tõtt-öelda ei tunne suurem osa jahimeestest karu laskmisest mingit rõõmu ja kõne alla on tulnud isegi karujahist loobumine.

Järvamaa jahindusklubi esimehe Mati Hõbemäe meelest poleks tarvis karusid üldse küttida. «Karu pole väärtuslik jahiuluk ja jahimehed ei lähe metsaotti rõõmuga laskma,» sõnas ta.

Karu on suursugune loom, kelle müttamine metsades ei sega Hõbemäe ütlust mööda kedagi. «Karud ei tiku ju inimeste ligi. Nendega kohtudes tõusevad ehk vaid tagajalgadele, et end nähtavaks ja suureks teha, kuid niisama nad inimest ei ründa,» põhjendas ta.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

Loe ka neid

Tagasi üles