Põhjala toob hinge muinasjutulise rahu

Foto: Erakogu

Härmas puud, paksud lumehanged, tulesäras madalad puitmajad, taamal jalutavad põhjapõdrad ning kuuma teed pakkuvad laplased – just sellisesse polaarmuinasjuttu suundub paidelane Hele Pärn juba mitu aastat talvehakul tööle.

Hele Pärn ütles, et läheb paari nädala pärast Helsingist 1100 kilomeetri kaugusele polaarjoone taha tööd tegema juba kuuendat talvehooaega. «Sügisperioodidel olen Lapimaal abiks käinud kolmel korral,» täpsustas ta.

Kui esimese korra järel mõtles Pärn, et rohkem külma ja pimedasse ei lähe, siis aasta hiljem tabas ta end juba põhjalas valitseva karguse, rahu ja ilu järele igatsemas. «Nii on see nüüd igal aastal. Viie kuu järel olen veidi tüdinud ja mõtlen, et ah, jääks edaspidi ikka jõuludeks koju. Aga kui aeg käes, tuleb rahutus sisse, mis kisub sinnapoole,» selgitas ta. Pärna meelest on see kummaline, kuidas üks paik maailmas on talle niivõrd hinge pugenud. Põhjusi leiab ta sellele mitu.