Väiksed kõrvad kuulavad ja jätavad meelde

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lapsed kuulavad põnevusega, mida Kristina Kiisk neile raamatust näitab ja mis sõnu ta inglise keeles piltide kohta ütleb.
Lapsed kuulavad põnevusega, mida Kristina Kiisk neile raamatust näitab ja mis sõnu ta inglise keeles piltide kohta ütleb. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eelkooliealistele võõrkeelt tutvustada pole sugugi liialdus, sest nad ahmivad selles eas endasse kõiki teadmisi ja sellelt pinnalt on hiljem hea süsteemse keeleõppega edasi minna. Paidelane Kristina Kiisk on kasvatanud oma kahte last teadlikult kolmekeelses keskkonnas ja on tulemusega rahul.

Kristina ja Meelis Kiisk otsustasid Ameerikas elades, et ei soovi oma lapsi (Keiriin 2,5 ja Annemarii 4,5 – toim) kasvatada üksnes inglise keelt kõnelevateks maailmakodanikeks. «Kuna minu kodune keel oli omal ajal osaliselt vene keel ja Meelisel eesti keel, siis otsustasime, et kodus räägib ema lastega vene ja isa eesti keeles. Inglise keelt said nad keskkonnast,» ütles Kristina Kiisk.

Ta märkis kohe, et süsteem toimis. Lapsed hakkasidki maast madalast suhtlema kolmes keeles ja tegid suurepäraselt vahet, kus ja kellega mis keeles rääkida tuleb. «Ma ei ütle, et see on lihtne. See nõuab tohutut sihikindlust ja järjepidevust ning vanematelt suurepärast enesekontrolli, kuid laste tulevikule mõeldes on selline pingutus kahtlemata vajalik,» lausus Kiisk.

Tagasi üles