Kristina ja Meelis Kiisk otsustasid Ameerikas elades, et ei soovi oma lapsi (Keiriin 2,5 ja Annemarii 4,5 – toim) kasvatada üksnes inglise keelt kõnelevateks maailmakodanikeks. «Kuna minu kodune keel oli omal ajal osaliselt vene keel ja Meelisel eesti keel, siis otsustasime, et kodus räägib ema lastega vene ja isa eesti keeles. Inglise keelt said nad keskkonnast,» ütles Kristina Kiisk.
Ta märkis kohe, et süsteem toimis. Lapsed hakkasidki maast madalast suhtlema kolmes keeles ja tegid suurepäraselt vahet, kus ja kellega mis keeles rääkida tuleb. «Ma ei ütle, et see on lihtne. See nõuab tohutut sihikindlust ja järjepidevust ning vanematelt suurepärast enesekontrolli, kuid laste tulevikule mõeldes on selline pingutus kahtlemata vajalik,» lausus Kiisk.