Kuidas kulgeb elu unustusehõlma vajunud külades?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marko Mänd naudib Nahkanuial elamise juures seda tunnet, kui ärkad öösel üles ja õues on täiesti vaikne.
Marko Mänd naudib Nahkanuial elamise juures seda tunnet, kui ärkad öösel üles ja õues on täiesti vaikne. Foto: Silja Ratt

Inimeste kolimine maalt linna ei tähenda ainult külade tühjaks jäämist. Mõnikord võib see tähendada ka küla kaardilt kadumist. Järva Teataja heitis pilgu sellistele küladele, mida nimeliselt enam ei eksisteeri, kuid ajalooliselt küll.

Nahkanuia, mida on esimest korda mainitud 18. sajandi alguses, oli küla Koeru kihelkonnas Preedi mõisa alal. 1977. aastal liideti see Rõhu külaga. Koerust tulles ja läbi Ervita sõites näitab nelja tee ristis üks silt Norra ja teine Preedi poole, kohe samas asub Rõhu bussipeatus. Kui sealt otse edasi sõita, jõuabki Nahkanuiale.

Inimrohkusega kauge küla just silma ei torka. Põgusal läbisõidul ei näe autoaknast tõenäoliselt kedagi.

Tagasi üles