R, 9.12.2022

Kutsekool pakub militaarset üllatust

Berta Kaleva
, Suvereporter
Kutsekool pakub militaarset üllatust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Järvamaa kutsehariduskeskuses saab sügisest ka sellise sõjamasina remontimist õppida.
Järvamaa kutsehariduskeskuses saab sügisest ka sellise sõjamasina remontimist õppida. Foto: Järvamaa kutsehariduskeskus
  • Noored saavad õppida militaartehnikuks
  • Kool teeb koostööd kaitseväega
  • Kutsehariduskeskus peab ajaga sammu

Järvamaa kutsehariduskeskuses on üle 30 eriala ja õppekavu veelgi rohkem. Tuleval õppeaastal alustab kool koostööd ka Tapal asuva Scoutspataljoniga.

Aastati on Järvamaa kutsehariduskeskus direktor Rein Oselini selgitusel avanud mitmesuguseid erialasid. Viimase viie aasta jooksul on näiteks lisandunud kalakasvataja ja veterinaari assistendi eriala.

Tuleval õppeaastal on aga noortel võimalus õppida militaartehnikuks. Teoreetiline õpe kestab Särevere õppekohas kolm kuud ja seitse kuud on praktilist õpet Tapal Scoutspataljonis.

Oselin toonitas, et soomusmasinate tehniku-mehaaniku eriala on Eesti kutseõppes unikaalne eriala, mille kava on kokku pandud koos kaitseväega. «Algatus tuli sel korral kaitseväelt ja pooljuhuslikult sain sellest huvist teada,» lausus ta. «Võtsin sõnasabast kinni, leppisin kokku esimese kohtumise ja pärast kuid tehtud eeltööd oleme sealmaal, et sügisel saame uue erialaga alustada.»

«Võtame vastu ka need õpilased, kes pole põhikoolist tulnud, kuigi on heade soovitustega, või kellel on erivajadused,» täpsustas Rein Oselin. «Kõigile tuleb ikka võimalus anda.»

Uue eriala olulisust põhjendas Oselin asjaoluga, et teatavasti kaitsekulutused suurenevad, soomustehnikat on üha rohkem kasutusel ja sektorisse luuakse juurde üha uusi töökohti. «See on kindlasti paljutõotav eriala, vägev asi! Usun, et õpilasi sellele erialale tuleb,» sõnas ta.

Oselini ütlust mööda on hea, kui mehaanikuks õppima tulija on juba tehnikaga sina peal, aga see pole eeldus. «Me suudame etteantud ajaga ka otse tänavalt tulnud poisile või tüdrukule asjad selgeks õpetada,» lisas ta.

Oselin on seda meelt, et kaitseväe ja -ministeeriumiga tuleks koolil koostööd kindlasti jätkata. «Olen mõelnud, et kui antud kutseõppele kunagi juurde liita noorsõduriõpe, siis saaks ju õpingute käigus läbi teha ka kaitseväeteenistuse,» arutles ta. «Loomulikult, kui kaitseväel on mõne teise valdkonna spetsialiste vaja, siis oleme valmis uusi erialasid välja arendama.»

Oselini ütlust mööda peab kutsehariduskeskuski eluga sammu käima ja koolitama inimesi valdkondades, kus töökäsi napib. «Ega ka soomustehnika mehaaniku eriala lõpetanu pea jääma elu lõpuni tanke remontima, ta võib ju edasi minna tsiviilmaailma rasketehnika peale. Lõpetajad saavad üle Euroopa kehtiva kutsetunnistuse,» selgitas ta.

Oselin märkis veel, et juba järgmisel õppeaastal alustab kutsehariduskeskus koostööd ka samas õppehoones asuva Paide gümnaasiumiga ja pakub gümnasistidele valikaineid. «Näiteks saavad gümnaasiumi noored õppida IT-d meie õpetajate käe all,» lisas ta.

Eriline on võimalus Oselini selgitusel just seetõttu, et pärast valikaine läbimist teevad gümnasistid kutseeksami, mille edukas sooritus päädib kutsetunnistusega. «Selline tunnistus võimaldab näiteks kõrgkooli kõrvalt tööl käies saada suuremat palka,» sõnas ta.

Järvamaa kutsehariduskeskuse vastuvõtt uueks õppeaastaks on avatud ja direktor Rein Oselini andmetel on esitatud juba 250 avaldust. «Septembriks on avaldusi vähemalt üle 600. Eelmisel aastal tuli õppima ligi 700 noort,» ütles ta.

Ligi 12 protsenti Järvamaa kutsehariduskeskuse lõpetajatest jätkab õpinguid kõrgkoolides, näiteks põllumajanduse erialade lõpetajad üldjuhul maaülikoolis. Suurem osa suundub siiski tööpõllule.

Rein Oselin ütles, et Järvamaa kutsehariduskeskus annab võimaluse väga paljudele noortele ja kõrvale jäävad vähesed.

«Võtame vastu ka need õpilased, kes pole põhikoolist tulnud, kuigi on heade soovitustega, või kellel on erivajadused,» täpsustas ta. «Kõigile tuleb ikka võimalus anda.»

Oselini ütlust mööda on suurem osa õppima tulijatest täiskasvanud, mõnel neist on isegi kõrgharidus. «Elu on neid sundinud tegema uusi valikuid,» lisas ta.

Eelmisel aastal astus Järvamaa kutsehariduskeskusse ligi 150 põhikoolilõpetajat, ülejäänud 450 olid täiskasvanud.

Küsimusele, milline eriala on sisseastujate seas kõige populaarsem, ei osanud Oselin vastata. «Kõik sõltub aastast ja mõne majandussektori mainest,» sõnas ta.

Oselin tõi näiteks selle, kuidas kümme aastat tagasi oli ehituse eriala populaarne, aga pärast majanduslangust koondati palju inimesi ja sellest ajast peale on ehitussektori maine langenud.

IT-valdkonna meeletu pealetung on Oselini meelest siiski müüt. Kõik teised ametid on samamoodi hinnas. «Süüa tahavad inimesed ikka, elada soovivad nad ka kuskil, soe ja turvaline peab neil samuti olema,» lausus ta.

Oselin näeb pobleemi selles, et praegusaja noored on nii-öelda lumehelbekesed: nad tahavad teha, aga just siis, kui neile sobib.

Tema meelest on noored muutunud ka ebakindlamaks. Seda on just soodustanud asjaolu, et valikuid on liiga palju ja otsust langetada üha keerulisem.

Märksõnad
Tagasi üles