Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2019/11/25/12764222t1hf9f2.jpg)
Järva- ja Pärnumaa piirile jääva Kurgja talumuuseumi saunamaja katust katab sinikavärvi ja häärberipoolset seina varjab kaitseväeroheline kile, mille vahelt käivad sisse-välja töömehed, jopede seljal kiri «Puitkatused». Saaremaa vallas registreeritud osaühing remondib Kurgja-Linnutaja talu peremehe Carl Robert Jakobsoni 1877. aastal ehitatud sauna-elamut.
Kuid töötegijate näod pole murelikud mitte selle pärast, et nende objektil suri 41aastaselt ärkamisaja suurkuju ja ajalehe Sakala asutaja, vaid ehitis on ootamatult halvas seisus. See tähendab, et pärast jõulegi tuleb meistritel saunaga jätkata ja SA Eesti Maaelumuuseumid peab leidma lisaraha seni plaanitud ligemale 37 000 eurole, mille sisse oli arvatud OÜ Arcus Projekti koostatud muinsuskaitselised eritingimused ja põhiprojekt, ehitustööd ja muinsuskaitseline järelevalve.
«Meile halva üllatusena tuleb väga palju palgivahetust, kuna palgid on mädanenud ja putukatest kahjustatud,» lausub Eesti Maaelumuuseumide Jakobsoni talumuuseumi peaspetsialist Kersti Tammiksaar. «Hoonet tõsteti natuke, et saada alla korralik tuulutus. Katus on tegemisel, aga seest tuli kõik seinad lahti võtta. Vanade puumajadega on ju nii, et kunagi ei tea, mis üllatused sealt välja tulevad.»
Sauna katuse all on pesuruumi, proua ja härra tuba eraldanud vaheseinad maas ning mööbel, sealhulgas Jakobsoni surisäng kui ekspositsioon, läheb restaureerimisele. Tagumise seina alt ja läbi pehkinud palgi paistab vaade jõeni. Aknaavasid katab tugev kile, pärisaknad on restauraatorite käe all. Vahevundamendid on valatud ja veel kivistamata tsementi on kirjutatud kuupäev ja töömeeste initsiaalid nagu muistsete meistrite kombeid järgides.
Katus on tegemisel, aga seest tuli kõik seinad lahti võtta. Vanade puumajadega on ju nii, et kunagi ei tea, mis üllatused sealt välja tulevad.
«Oleme pinnast välja vedanud, vahevundamendid on valatud varasemast viis sentimeetrit kõrgemad, küljepealsed on madalamad, sest alustame seina tegemist täispalgist,» selgitab OÜ Puitkatuste oskustööline Taisto Sillamägi.
Mehed on harjunud sisse-välja käima sauna madalast uksest, mille all pikad peavad muhku vältides sügavalt kummardama. Ajaloolise hoone jõepoolne katus on uuesti laastudega löödud, tellistest korrektselt laotud korsten uhkeldab uudsena. Puitkatused on Kurgja mail tuntud tegija: lauda, veski ja aida laastukatus on selle firma kätetöö.
Peamaja juures kõrgub kohustuslik teabetahvel AS Pärnu REVi logoga. Tellingud on maas, hääberi valge puitpitsrõduga torni pikendavad kollane katusepiik ja kaunistus, mis on tehtud Jakobsoni enda jooniste järgi, mis muuseumi fondist leiti. Tammepuust peauksed on restaureerimise järel uuesti ees ja nende loomapäised ehised hakkavad nüüd kohe silma.
Seda ilu varjutab teadmine, et paari akna hilinemine stoppas peatöövõtja.
«Peahoonel vahetame veel neli keldriakent, mis on restaureerimisel, ja fassaadile paigaldame kaks suurt akent, mille alltöövõtja Palmse Puit valmistas valede mõõtude järgi, õigemini ei mõõtnud vanu kohapeal üle,» ütleb Pärnu REVi juhatuse liige Indrek Pappa.
Kevadeks jääb fassaadi värviparandus. Ja sellega ei ole veel pandud punkt Jakobsoni pere kunagises, 1881. aastal alustatud ja 1956. aastal lõplikult valminud elumajas tehtavale. Järjekorras on ettevõtluse arendamise sihtasutuse toetusega valmiv sisetööde projekt, uus hange, ruumide remont, uue ekspositsiooni koostamine 1982. aastal valminud väljapaneku asemele, originaalmööbli taastamine.
«Sihtasutus palus minult kui eksperdilt küttesüsteemide hinnangut, et töödega edasi minna,» selgitab Mati Malm, kes mõõdab-kirjutab andmeid üles sõna otseses mõttes ahju peal, omaaegses köögis leivaahju otsas.
Malm on pottseppmeister-restauraator, MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse liige ja koolitaja, kelle hinnangul on leivaahi nii väsinud, et see tuleb maha lõhkuda ja autentne asemele ehitada, sest muuseumipere tahab siin hakata korraldama leivaküpsetamise töötube.
Puhastusluukidega läbi tikitud soojamüüriäärse pliidi ladumiseks kasutatud ahjukahhelite järgi arvab meister, et see on tehtud ringi 1980. aastate lõpul. «Kui 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse taluköökides on eriti märgata Rootsi ja Soome mõju, siis siin on näha, et majaperemees on ise käinud moodsa sõnaga know-how’d hankimas lahe tagant. Seesama uks, arvan, pärineb meil ka põhjanaabrite juurest, sest eestlased selliseid ei tootnud,» viitab Malm leivaahju erikujulisele raskele uksele.
Eesti Maaelumuuseumide juhatuse liige Merli Sild viitab takistustele, mis venitasid peamaja remondi hilissügisesse, kuigi pidid Pärnu REViga sõlmitud lepingu järgi lõppema septembriga.
Ta viitab valesti mõõdetud peamaja akendele, mida ei saanud ette panna. Nüüd peab valmistaja need täpsete mõõtude järgi ümber tegema. Järgmisel ehituskoosolekul loeb sihtasutus kui tellija vaegtööd üles ja üritab läbi hammustada järgmist pähklit: lisaraha leidmist sauna-elamu remondiks.
Algne eelarve pandi kokku maapiirkondade konkurentsivõimet toetava Leaderi programmi projekti toetusest ja Jakobsoni talumuuseumi omaosalusest, kuid sellest ei piisa. Lisarahataotluse esitas maaeluministeeriumi haldusalas sihtasutusena tegutsev muuseum muinsuskaitseametile. Vastust veel ei ole.
«Töö pooleli jääda ei saa,» rõhutab Sild. «Kui selliseid suuri üllatusi nagu saunaga peamajas enam ette ei tule, siis arvan, et talumuuseum saab normaalselt toimima 2021. aasta kevadel.»
Lõppeval aastal on Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi peamaja ja sauna remondile lepinguliselt kulunud ligemale 264 000 eurot, et säiliks meie hindamatu ajaloolis-kultuuriline pärand. Euroopa Liidu maapiirkondade konkurentsivõimet turgutav Leaderi programm on peamaja ja sauna restaureerimist toetanud 104 533 euroga.
Carl Robert Jakobsoni talumuuseum kui mäluasutus moodustati 3. septembril 1948. aastal, asutuse esimene juhataja oli peremehe vanim tütar Linda Jakobson. Talumuuseum on 1. jaanuarist 2018 Eesti Maaelumuuseumide struktuuriüksus, kuid rahvasuu ütleb ikka Kurgja talumuuseum.