Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2020/01/20/12882970t1h4f4c.jpg)
- Ära kunagi istu autosse, mille juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi
- Hoia rooli istudes nulltolerantsi
- Ole tähelepanelik oma lähedaste suhtes, kellel ilmnevad probleemid alkoholiga
Annika Veimer
tervise arengu instituudi direktor
Alkoholi liigtarvituse tõttu kannatavad ka need inimesed, kes ise alkoholiga ei liialda. Auto purjuspäi juhtimine on kindlasti üks enim silma torkav probleem. Lisaks politsei statistikale kinnitab seda ka Eesti konjunktuuriinstituudi viimane alkoholi aastaraamat, kus elanike hinnangul on suurimad alkoholi liigtarbimisega seotud probleemid joobes sõidukijuhid ja perevägivald.
Meie ühiskonnale on omane, et alkoholi puhul näeme sageli murekohana vaid väikest osa probleemseid tarvitajaid ning arvame, et riik peaks oma jõupingutused ja piirangud suunama just neile.
Traagilised juhtumid toovad jälle päevakorrale küsimuse karistuste tõhususe ja abivõimaluste kättesaadavusest alkoholi kuritarvitajatele. Alkoholisõltuvus ei ole süütegu, kuid auto joobnult juhtimine on. Jäägu karistuste karmistamine siinkohal õigussüsteemi otsustada, aga alkoholi kuritarvitust ja sõltuvust pelgalt tagajärgedele keskendumisega paraku vähendada ei õnnestu.
Meie ühiskonnale on omane, et alkoholi puhul näeme sageli murekohana vaid väikest osa probleemseid tarvitajaid ning arvame, et riik peaks oma jõupingutused ja piirangud suunama just neile. Kas piisaks, kui võtame vastutusele kõik süüdlased, määrame karistused ja ravime probleemi välja? Eesmärk võib tunduda õilis, aga ebarealistlik, seetõttu ei saagi alkoholiprobleemi ühiskonnas vaadelda kui väikese osa tarvitajate probleemi.
Üksinda tagajärgedega võitlemine ei osutu pikas perspektiivis edukaks. Alkoholi kuritarvitajate ja sõltlaste pealekasvu tõkestuseks on vaja tegeleda probleemi juurtega ja hõlmata tervet ühiskonda. Mida väiksem on ühiskonnas alkoholi kogutarbimine, seda vähem on ka inimesi, kes kuritarvitavad alkoholi ja satuvad sellest sõltuvusse.
Alkoholipoliitikat on aktiivselt ellu viidud viis aastat. Selle aja vältel on loodud võimaluste piires nõustamise ja abi võimalusi, muudetud alkoholiseadust ja reklaamiseadust ning tõstetud inimeste teadlikkust alkoholiga seotud terviseriskidest. Kas läheneme ka peaeesmärgile – tarbimismustrite ja hoiakute muutumisele?
Kahjuks on tee nende muutusteni jõudmisel olnud konarlik. Hoolimata üksmeelest, et alkohol põhjustab hulgaliselt kannatusi, probleeme ja kaugelt suuremaid kulutusi, kui on tulu aktsiisilaekumisest, püsib visalt ühiskondlik jonn, mis tõrgub leppimast regulatsioonide või piirangutega, mis võiksid olukorda muuta.
Eriti kujukalt paistab see välja alkoholi kättesaadavust või hinda puudutavates vaidlustes. Aeg-ajalt kerkivad populistlike avaldustega esile huvipooled, kes rõhuvad isikuvabadusele valida oma elustiil, öeldes, et riik ei tohiks olla lapsehoidja. Õigustavateks argumentideks tuuakse maapoodide kadumist, bensiinijaamades esmatarbekaupade pakkumist ja kui vaja, siis ka riigieelarve täitmist.
Rahvusvaheline kogemus ja uuringud ütlevad, et tõhusaimad meetmed alkoholi kogutarbimise vähendamiseks on vähendada kättesaadavust nii majanduslike kui ka füüsiliste piirangute kaudu. Tõhusad meetmed alkoholist põhjustatud kahju ennetuseks vajavad hädasti kodanike toetust. Üksikisikutena oleme vastutavad küll oma alkoholitarvitamise eest, kuid ühiskonnana peame mõistma, et olukorra muutmiseks on vaja siiski kollektiivset pingutust ja suutlikkust taluda teatud ebamugavusi tarbimisharjumuste muutmiseks.
Kõikehõlmava alkoholipoliitika üks väga oluline eesmärk on luua ravi- ja nõustamisvõimalusi tervishoiusüsteemis. Euroopa sotsiaalfondi rahastuse toel oleme suutnud luua tõenduspõhistele alustele tugineva alkoholitarvituse häire ravi teenuse.
Praegu pakub ravi üheksa tervishoiuasutust. Samuti oleme alkoholitarvituse häire varajaseks avastamiseks koolitanud välja suure osa perearste ja pereõdesid, et nad oskaksid juhtida inimeste tähelepanu riskitarvitusele.
Kahjuks ei ole ka tervishoiusüsteem kõikvõimas ning alati on inimesi, kelle puhul ravi kas ei aita või on hiljaks jäänud. Tervishoiusüsteem katab praegu võimaluste piires (umbes 3000 inimest aastas) ära nende inimeste ravivajaduse, kellel on soovi ja motivatsiooni oma sõltuvust kontrolli alla saada ja kes tahavad selle nimel spetsialistidega koostööd teha.
Seega jääb endiselt üles probleem, kuidas tegeleda raskemate inimestega, kelle hulka sagedasti kuuluvad korduvalt joobnult vahele jäänud juhid. Ainult karistamine ja sunnimeetmetega ravile suunamine kahjuks sõltuvusravis tulemusi ei anna ega kedagi terveks ravi.
Koostöös ministeeriumitega peame mõtlema täiendavatele võimalustele, näiteks rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamisele, jätkama reide joobes juhtide tabamiseks ja kiireks sekkumiseks ning rääkima veelgi rohkem alkoholitarvitusega seotud ohtudest.
Auto alkoholijoobes juhtimist saab ennetada
Hoia rooli istudes nulltolerantsi, ära skeemita promilli piiridega.
Ole oma käitumisega eeskujuks noortele ja lastele ning selgita neile, et kainena rooli istumine on vajalik ohutuse tagamiseks, mitte vahelejäämise vältimiseks.
Ole tähelepanelik oma lähedaste suhtes, kellel ilmnevad probleemid alkoholi liigtarvitusega, ja sekku varakult. Väljenda oma muret ja motiveeri neid spetsialistidelt abi otsima.
Ära kunagi istu autosse, mille juht on eelnevalt tarvitanud alkoholi. Takista ka vähese joobega inimesel rooli istuda ja teavita politseid, kui näed kahtlaselt käituvat sõidukit.