Türi ilvese kurva lõpuga lugu

Foto: Merle Rüütel

• Kogunematu noorloom lootis leida linnast süüa
• Surres oli ilves täiesti nälginud
• Vana tõde- metslooma koht ei ole linnas

See oli jaanuari alguses, mil hakkasid ringlema pildid ja videod Türi linna vahel luusivast ilvesest. Sekkusid eksperdid, sõna said linnajuhid, kuid eelmise nädala alguseni oli metsloom endiselt kevadpealinnas liikvel.

Tegelikult nähti ilvest esmalt Türi valla äärealadel, kuid viimased kaks kuud oli ta pigem linna elanik. Käis hoovist hoovi, jalutas tänavail ja hoonete katustel, lasi õuekoertel enda peale haukuda ega öelnud ära ka leitud toidust.

See on Türi ilvese lugu. Minevikuvormis.

EELLUGU

Peep Männil lisas, et tavapäraselt läheb poeg ema juurest ära teise aasta aprillis. Enne seda on noorilvesed sõltuvuses ema püütavast saagist.

Kuulnud elevuses kevadpealinlaste kõnesid, vaadanud Türi ilvesest tehtud pilte ja videoid, oli nii mõnigi eskpert seda meelt, et tavapäraselt inimesest eemale hoidev loom võis olla inimese üles kasvatatud.

«Aina rohkem tundus mulle, et selle ilvese oli inimene ebaseaduslikult üles kasvatanud ja siis metsa lasknud,» ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. «Viimastel aastatel on näha selliseid suundumusi, et «loomaarmastajad» võtavad metsast üksikuna näiva loomapoja ja tassivad endale koju. Tegelikult tähendab see loomapoja emasloomalt varastamist.»

Märgid näitasid inimese sekkumist

Männil meenutas, et kui ta esimest korda sama ilvest Türi vallas Väätsal nägi, siis sai ta aru, et loom polnud küll otseselt inimsõbralik, kuid otsis inimese lähedust. «Ta ei olnud absoluutselt agressiivne. Türil olla nähtud, kuidas ilves jalutas tänavail koos kassidega. Ta ei näinud kelleski saaklooma,» lausus ta.

Peep Männil rõhutas, et metsloomast kodulooma siiski kasvatada pole võimalik. Ta ei olnud kindel, kas Türi ilvesel oleks vanemana olnud võimet loodusega kohaneda. «Ma ei ole täielikult kindel, et antud juhul oli ilvese üles kasva­misse sekkunud inimene, aga kõik märgid sellele siiski viitasid,» selgitas ta. «Tavaolukorras ilves linnaruumi ei kipu. Kui ma ilvest esimest korda nägin, siis oli ta heas konditsioonis. Kui loom oleks varem oma ema ära kaotanud ja üksinda jäänud, siis oleks ta pidanud olema kindlasti kehvemas toitumuses. Kindlasti ka mitte sedavõrd sõbralik. Normaalne ilves, ka ilvesekutsikas, ei lase inimesel niivõrd lähedale tulla. Tal oleks pidanud olema loomulik pelgus kõige tundmatu suhtes.»

Peep Männil lisas, et tavapäraselt läheb poeg ema juurest ära teise aasta aprillis. Enne seda on noorilvesed sõltuvuses ema püütavast saagist.

Inimene ei asenda loomaema

Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja auhinna pälvinud Eesti maaülikooli loomakliiniku loomaarst Madis Leivits nõustus Türi ilvese inimsõbralikkuse puhul, et ühe metslooma selline käitumine on ebanormaalne.

Samas märkis Leivits, et ükski inimene ei suuda olla nii hea (looma)vanem, et õpetada loomale kõiki looduses vaja minevaid oskusi. «Alati tuleb eelistada loomade loomulikke vanemaid ja kui on väikseimgi võimalus, et loomavanem poja tagasi võtab, seda ka teha. Vanemlikud instinktid on väga tugevad ja tihtipeale on paljud liigid nõus adopteerima ka võõraid poegi,» lausus ta.

Leivitsi ütlust mööda on oht ka selles, et loomalaps harjub inimesega ja kaotab hirmu inimese (või mõne kodulooma) ees või lausa hakkab arvama, et ta on inimene.

«Teisisõnu, kasvatamine looduse tarvis on üpris erinev sellest, mida kiputakse tegema või arvama,» lausus ta. «Oluline on võimalikult vähe kontakti inimesega ja kontakt peaks pigem ebameeldiv olema, et loom pelgaks inimest. See on loomale parim. Kahjuks on maailmas iga aasta juhtumeid, kus mõni üleskasvatatud loom inimest ründab ja surmab.»

Madis Leivits ütles veel, et kui selline käitumuslik muutus on juba välja kujunenud, siis on raske või lausa võimatu seda muuta. «Kui inimese puhul peetakse ebanormaalseid käitumisi haiguslikuks, millega tihti kaasneb ravi või mõni kinnine asutus, siis metslooma ebanormaalne käitumine (ka inimese mitte pelgamine) on nii-öelda vaimne haigus,» selgitas ta. «See ei ole talle kasulik, kas ta siis ei tule looduses toime ja pigem tuleb inimese juurde, samas võib ta olla agressiivne, sest ei pelga inimest ja võib võtta teda konkurendina.»

JÄRELLUGU

Nädal tagasi esmaspäeva õhtul leiti Türilt ühe eramaja aiast surnud ilves. Seesama noorloom, kes oli viimased paar kuud end kevadpealinlastele siin-seal näidanud.

Türilt viidi ilves Tartusse. Seal lõigati metsloom lahti ja püüti leida täpsemaid põhjusi, miks ilves kevadpealinnast surnuna leiti.

Metsloom oli kassi kaalus

Iga päev vigastatud metsloomade abistamisega tegelev Eesti maaülikooli loomakliiniku loomaarst Madis Leivits ütles eelmise nädala lõpus, et lahanguprotokoll on tal küll vormistamata, kuid looma surma põhjused on selged. «Ilves kaalus neli ja pool kilogrammi, mida on sellises vanuses looma kohta üüratult vähe,» lausus ta. «See oli esimese aasta loom, kes olenevalt sellest, kas tegemist on emas- või isasloomaga, peaks sellises vanuses kaaluma kümme kuni kakskümmend kilogrammi. Türi ilves oli emane ja oleks eelduste järgi pidanud kaaluma paarteist kilogrammi.»

Teisisõnu, ilves kaalus sama palju kui mõni pisem kass.

Leivits lisas, et Türi ilves oli tugevas alatoitumuses, lausa näljast kurtunud, kuid mitte ainult. «Ilvesel oli väga-väga suures koguses seedetrakti parasiite. Küll olid ta magu, ümar- ja peensool täis paksult paelusse,» ütles ta. «Kui alguses vaatasime, et ilves on süüa saanud küll – sool tühi ei olnud –, siis lahti lõigates me sealt midagi muud peale parasiitide ei leidnud.»

Türi linna toitu otsima tulnud ilvesepiiga seega sealt sobivat ja vajalikus koguses toidupoolist ei leidnud. Leivits sõnas, et immuunsüsteem sõltub suuresti energiast ja kui toidu kaudu seda organismi ei tule, siis organism läheb ellujäämisrežiimile ja lülitab vähegi olulised funktsioonid välja. «Seetõttu väheneb immuunsüsteemi võime haigustega toime tulla. Ilvesega oli nii, et ta suri ülimasse kurtumusse, millele andsid oma osa ka parasiidid,» ütles ta.

Kogenematus maksis kätte

Kas ilvese surmas võis siiski mängus olla inimese käsi?

Madis Leivits rõhutas, et seda küll öelda ei saa. «Silmaga märgatavaid mürgistusnähtusi me ei leidnud. Pigem tõi ilvesele surma ikka pikaldaselt kestnud alatoitumine ja väga tugev parasitoos,» sõnas ta.

Leivits lisas, et need kaks asja käivadki tavaliselt koos. Ega enamikul parasiitidel ole eesmärki oma peremeest ära tappa, sest sellega tapavad nad ka iseennast ära. Eesmärk on ju elada võimalikult kaua peremeesorganismi kulul. Teatud tingimustes, siis, kui loom ei suuda enam iseendaga toime tulla, muutuvad sellised parasiidid raskeks kandamiks.

Leivitsi ütlust mööda pole linnakeskkond ühele metsloomale kindlasti sobilik elukeskkond. «Kui linn oleks ilvesele sobiv elukoht, siis nad võiksid seal ju olla, kuid tavaliselt on nii, et kui ilves end püsivamalt inimese läheduses näitab, siis on ta väga-väga-väga kehvas seisus. Niivõrd kehvas seisus, et looma heaks ei ole enam võimalik suurt midagi teha,» selgitas ta. «Metsloom üritab ikka viimase võimaluseni inimesest eemale hoida.»

Kindel on üks: selliste kehaparameetritega noorloom oleks Türi linnas varem või hiljem oma lõpu leidnud.

Madis Leivits sõnas, et linna­keskkond võis anda näljas metsloomale ajutist leevendust, kuid see oli ka kõik. «Ta võis toitu leida prügikastide juurest. Samuti võis ilves olla näiteks hiirte püüdmise peal väljas, aga kogenematu noorloomana ei suutnud ta sellest end ära elatada,» arutles ta. «Ega me ei tea ju sedagi, millises seisus oli Türi ilves alguses, alles linna tulles.»

Leivitsa ütlust mööda on üldiselt nii, et kui sellises vanuses kutsikal läheb ema eest, siis noorloomal looduses pikka iga ei ole. «Loodus on seadnud kooselu koos emaga esimeseks eluperioodiks mingil põhjusel ja kui see kooselu ei õnnestu, siis head tulemit sealt ei saa,» sõnas ta.

Ilvese nahk võib jääda Türile

Kuigi viimastel kuudel end kevadpealinlastele näidanud noor ilves sammub eelmise nädala alguses ringi juba taevastel jahimaadel, siis osake temast võib Türil linna jäädagi.

Järva Teataja andmetel on ilvese nahaga kevadpealinnas omad plaanid. Türi vallavalitsuse avalike suhete juht Merle Rüütel ütles eelmisel nädalal, et ilvese nahk on maha võetud ja läks parkimisele. «Veel ei ole täielikult kindel, millisele seinale see pannakse,» sõnas ta. «See ei pruugi olla vallavalitsus.» (JT)