Sisukord
Paberleht
Paberleht

Suri taasiseseisvusaja esimene Järva maavanem Arvo Sarapuu

3 min lugemist
  • Ants Käärma: Arvo jalajälg Järvamaal on ikka väga suur
  • Oli ka rasketel aegadel alati optimistlik
Arvo Sarapuu FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Teisipäeval lahkus pärast pikka ja rasket haigust Eesti taasiseseisvusaja esimene Järva maavanem, XI riigikogu liige ja ettevõtja, Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler Arvo Sarapuu.

Järvamaa maavanemaks sai Sarapuu ajal, kui polnud veel Eesti riiki ega ka Järvamaad.

Kuid siinne rahvas sai vabadel valimistel valida 50-liikmelise Järva maavolikogu.

Maavolikogu toonane juht Andres Jalak meenutas, et need 50 inimest valisidki Sarapuu esimeseks maavanemaks.

See oli ikka väga nööri mööda kõndmine ja ega me keegi teadnud, kas saame oma riigi või lõpetame Siberis.

Jalak selgitas, et see oli aeg kui nõukogude riik kukkus kokku ja tuli hakata ehitama oma riiki ning maakonnas oli maavanemal sellal väga oluline roll. «See oli ikka väga nööri mööda kõndmine ja ega me keegi teadnud, kas saame oma riigi või lõpetame Siberis,» sõnas ta.

Sarapuu üheks tugevuseks peab Jalak julgust. Ajal, kui Moskvast ja Tallinnast korraldusi enam ei tulnud, tuli endal otsustada ja ka nende otsuste eest vastutada.

Üheks tähtsaimaks asjaks, mille kaudu jäädakse Järvamaal Arvo Sarapuud ka aastakümnete pärast mäletama, on Jalaku ütlust mööda Paide kultuurikeskus, mis kannab nüüd Paide muusika- ja teatrimaja nime.

Jalak mäletab, et selle ehitamisel panid vabatahtlikult käe külge paljud linlased alustades koristajatest ja lõpetades direktoritega.

Arvo Sarapuu kui ehitaja roll oli seal väga raske, sest Jalaku selgitusel polnud materjale saada, kuid sellest hoolimata suudeti maja isegi nii raskel ajal valmis teha pool aastat enne tähtaega.

Seda poleks Jalaku meelest ilma Sarapuu energiata kindlasti juhtunud. Tähtis on seegi, et ta suutis teised inimesed endaga kaasa tõmmata ja ühel hetkel oli kõikidele linlastele väga oluline uus kultuurikeskus kiiresti valmis saada.

Paide kultuurikeskuse ehitamist meeldis ka Sarapuule endale alati meenutada. Ühes intervjuus Järva Teatajale ütles ta, et kultuurikeskust ehitades tundis ta esimest korda, mida tähendab midagi inimestega koos teha. «Tegelikult lõi kultuurimaja ehituses kogu Järvamaa kaasa. Kultuurimajast on praegugi hea mööda minna. Vahel lähen ja katsun lihtsalt seina,» sõnas ta.

Endine poliitik Ants Käärma oli üks nendest inimestest, kes valis 1989. aastal Arvo Sarapuu Järvamaa esimeseks maavanemaks, ja on seniajani selle otsusega rahul. «Arvo jalajälg Järvamaal on ikka väga suur,» ütles ta. «Arvo oli ka rasketel aegadel alati optimistlik ja see andis teistele kindlust, et paremad päevad seisavad ees. Lisaks optimismile oli temas meeletu energia. Ta jõudis igale poole ja oli väga laia haardega.»

Käärmale meenus, et kui arutluse all oli Kaitseliidu loomine, siis oli Järvamaal just Sarapuu selle üks suuremaid toetajaid.

Kuigi Sarapuu sukeldus 1990ndate lõpus ettevõtlusse ja hiljem oli suures poliitikas, siis Käärma meelest oli Järvamaa talle ikkagi eriline paik, mille arengu pärast ta alati muretses. «Eks see ole ka loogiline, sest tema kõige suuremad teod jäid ikka siia, Järvamaale,» märkis ta.

Arvo Sarapuu sündis 26. augustil 1953. aastal Tartus. Ta lõpetas 1972. aastal Tartu 7. keskkooli ja 1988. aastal Tallinna polütehnilise instituudi ökonoomikainsenerina.

Pärast ülikooli lõpetamist asus ta Järvamaale tööle ehitusjuhina ja maakond sai tema kodupaigaks kogu eluks.

Arvo Sarapuu kuulus põlvkonda, kes andis suure panuse Eesti Vabariigi taasiseseisvumisse ja edasisse arengusse. Aastatel 1989–1997 oli Sarapuu Järva maavanemana taasiseseisvusaja esimene maavanem.

1997. aastast tegutses Arvo Sarapuu ettevõtluses ning üle-eestilise ühistranspordiettevõtte ATKO Grupp asutajana oli kuni viimase ajani ette­võtte nõukogu esimees.

Arvo Sarapuu oli 2005.–2007. aastal Roosna-Alliku vallavolikogu liige ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. 2011.–2017. aastal töötas Sarapuu Tallinna abilinnapeana.

Arvo Sarapuu kuulus Eesti Keskerakonda ja on olnud erakonna juhatuse liige.

Tema poliitilist tegevust ja ühiskondlikku aktiivsust tunnustati 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi ja 2007. aastal Kaitseliidu teenetemedaliga.

Arvo Sarapuud jäävad leinama abikaasa Kersti, viis last ja neli lapselast.

Arvo Sarapuu 50. sünnipäeva eel ilmus 2003. aasta augustis temast Järva Teatajas suur lugu.

Selles selgitab pereisa ka oma kodu Järvamaale rajamise lugu.

«Elus on olnud häid ja halbu päevi, kõige halvematel päevadel arutasime Kerstiga, et äkki peaks pealinna kolima. Kaduda suurde linna, kus sind keegi ei näe ega tunne,» ütles ta. «Siis hakkasime mõtlema, et oleme ikkagi lapsest saadik Järvamaal olnud. Kõrvuti siinsete inimestega on elu olnud vahva. Lapsed ütlesid kohe, et mis jama me ajame. See on nende kodu ja nemad ei lähe kuhugi.»

Sarapuu ütles, et 1993. aastal istutas iga Järva maavalitsuse liige nende koduõele tamme. «Teisel pool maja, kus voolab jõgi, tööd alles algavad. Olen teinud projekti pargi rajamiseks. Istutame allee ja mis siin salata, lõpus võiks olla kabel. Lugesime hiljuti kokku, et ümber maja oleme kasvama pannud üle saja puu. Kui oled oma kätega nii palju istutanud, on ära minna ikka väga keeruline.»

Seotud lood
19.09.2020 23.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto