:format(webp)/nginx/o/2019/02/19/11801191t1h35df.jpg)
Viimase kahe nädala jooksul on juhtunud uskumatult palju. Kes osanuks veel kuu aega tagasi halvimates unenägudes näha, et Eesti elab märtsi keskel eriolukorras, et sadade tuhandete inimeste senine elukorraldus on kokku kukkunud, kellel vähemal, kellel suuremal määral, ja et jõus on piirangud. Kõik see on paratamatus.
Helmen Kütt
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Koroonaviiruse leviku kontrolli alla saamine ja tõkestamine on üleilmne katsumus. Ma ei kahtle selles, et mõnda aega uute reeglite järgi elades suudame lõpuks ühiselt selle kurja haiguse ka seljatada. Selleks peame kandma hoolt nii iseenda, oma lähedaste kui ka kaaskodanike eest. Hoolivalt ja vastutustundlikult käituvad need, kes järgivad terviseameti, arstide ja valitsuse kriisikomisjoni nõudeid ja soovitusi.
Poliitikuna jätan mina meditsiinisoovitused pädevamatele inimestele, küll aga olen riigikogu liikme ja sotsiaalkomisjoni aseesimehena valmis kiiresti reageerima ja tulema välja ka tervishoidu või muid eluvaldkondi puudutavate algatustega, mis aitavad meil praegu paremini toime tulla. Eitamata seda, et valitsus on reas küsimustes suutnud otsustavalt tegutseda, on mõne olulise sammuga küll selgelt viivitatud. Peatun neist ühel.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas esimest korda tõsisemalt viirusega võitlemist 2. märtsi istungil, kus väljendasin muret selle pärast, et osa inimesi on infopuuduses. Kutsusin valitsust üles saatma kõigi Eesti elanike postkastidesse koroonaviirust puudutavad infolehed koos käitumisjuhiste ja vajalike telefoninumbritega.
Selline otsepostitus pakuks nii eluliselt olulist teavet kui aitaks ka teadmatust ja hirmu vähendada. Infolehti laiali saata pole ülearu keeruline – oleme seda enne valimisi kõik omal nahal kogenud. Sain samal päeval sotsiaalministeeriumist tagasisidet, et infolehed on töös. 11. märtsil teatas peaminister Jüri Ratas riigikogu eest, et otsepostikiri on ettevalmistamisel ja saadetakse tema teada ka sama nädala jooksul välja. Nii ei juhtunud. Infolehti polnud ka 19. märtsil, kuigi kriisiolukorras on info õigel ajal levitamine otsustava tähtsusega.
Valitsus justkui eitaks tõsiasja, et tervelt kümme protsenti Eesti kuni 74aastastest inimestest ei kasuta internetti. Vanemaealiste hulgas on selliseid inimesi veel palju rohkem. Meil on arvestatav hulk inimesi, kes pole harjunud iga päev meediat tarbima. Lisaks elab palju venekeelseid inimesi teises inforuumis, kus viirusest on märksa vähem juttu. Loodan kogu südamest, et peaministri lubadus saab võimalikult ruttu teoks – viirushaigusele on kõige vastuvõtlikumad just vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kes vajavad usaldusväärset infot.
Ja kindlasti ei tohi vajuda masendusse ega mõlgutada süngeid mõtteid. Ühiskond toimib, elu läheb edasi, inimesed töötavad, lapsed ja üliõpilased õpivad, paljuski küll kaugtöö või kaugõppe vormis. Soovitan neile, kes karantiinis ei ole ja tervis lubab, käia looduses jalutamas.
Praegu on eriti oluline üksteisest hoolida ja üksteist toetada. Eritähelepanu all peaksid olema üksi elavad vanemad inimesed. Helistage oma lähedastele eakatele, julgustage neid ja pakkuge abi. Olen kindel, et meie omavalitsused ja nende sotsiaaltöötajad on siinjuures oma ülesannete kõrgusel. Ei tee paha üle korrata tasuta infotelefoni numbrit, mis töötab ööpäev läbi. See on 1247. Seda numbrit on hea meelde jätta nii: 1 number 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas.
Olgem tähelepanelikud ja mõistvad nende kaaskodanike suhtes, kes teevad tööd nii-öelda eesliinil. Tunnustagem ja hinnakem meditsiinitöötajaid ja apteekreid, poemüüjaid ja teisi klienditeenindajaid, lasteaiatöötajaid, bussijuhte ja sotsiaaltöötajaid, kes puutuvad oma töös teiste inimestega kokku.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)