/nginx/o/2020/03/23/13021611t1hec45.jpg)
Nii nagu üldhariduskoolid, on ka kunstikoolid eriolukorra tõttu kaugõppel. Kas joonistamist, maalimist või vormiõpetust tuleks samuti e-õppes õpetama hakata või on selleks hoopis teisi, loovamaid võimalusi? Antud olukord on huvikoolidele omaette põnev, kuid ka keeruline proovikivi.
Kristina Such
Paide kunstikooli õppekoordinaator
Karupoeg Puhh on öelnud: «Keegi ei saa kurvastada, kui tal on õhupall.» Usun, et just loovtegevuste kaudu saab laps leida omaenda õhupalli, mis aitab harjumuspärasesse igapäevaellu veidikene rõõmu tuua.
Praegu on lastevanemad ka õpetajad ja iga päev tuleb neil laste vaba aegagi sisustada. Palju suuremate küsimuste kõrval pole vaba aja sisustamisel veel nii suurt osa, kuid mida kauemaks lapsed koduõppele jäävad, seda rohkem tekib vajadus uute tegevuste järele.
Võib-olla polegi siinjuures nii oluline see, milliste huvialadega on laps varem tegelenud, vaid hoopis see, kuidas tema positiivset mõtlemist, loovust ja aktiivsust elus hoida. Just loomingu, sealhulgas kunstiga tegelemine aitab muremõtteid natukeseks unustada, alandab stressi ja loob toreda õhkkonna perega koos aega veeta.
Helsingi ülikooli emeriitprofessor, üle 50 aasta aju-uuringutega tegelenud Matti Bergström ütleb, et lapse õpiedu on seotud just loovusega. Ka kunstikoolis võib märgata, et tänapäeva lastel on tunduvalt vähem loovat kujutlusvõimet ja ettevõtlikkust. Laste looming on väga palju seotud telerist nähtud kangelastega ja teemat valides kipuvad nad otsima ainest internetist.
Tundub, et hoopis rohkem tuleks õpetada lapsi vaatama avatud silmadega, et julgustada nende loovust ja kujutlusvõimet. Lastega kodus viibides on selleks mitu võimalust. Üks neist on vaadelda loodust ja seda, mida või keda on pargis ja metsas näha.
Alati võib fotosid ja videoid teha ning õhtul neid arvutis töödelda. Igasugustel aruteludel on siingi oma kindel koht. Lisaks võiks laps joonistada looduses nähtut ja hiljem seda näiteks värvida. Ka kodune näitus tehtud töödest tooks igapäevaellu vaheldust.
Teine hea võimalus on luua midagi uut taaskasutusmaterjalidest. Mida põnevat on võimalik teha piimapakist või tühjast jogurtitopsist? Loodusest võib korjata käbisid, sammalt või puuoksi ning neist loova kujutlusvõime abil pildi kujundada. Nende tegevuste juures saab rääkida ökoloogilistel teemadel.
Kui peres on veel naelu, haamrit, lauajuppi, siis leiaksid ka poisid rohkem meelepäraseid tegevusi. Näiteks pesakasti või laevukeste valmistamine tooks rõõmu kõigile. Kindlasti aitavad sellised lisavõimalused ühiseid jalutuskäike põnevamaks muuta ja peretki rohkem kokku liita.
«Kunstiga tegelemine õpetab ka käelist mõtlemist,» on öelnud Paide kunstikooli õpetaja Margus Tiitsmaa. Õppija õpib oma peas loodud pilti käe kaudu väljendama. Nii paraneb mõtlemise ja käe koostöö. Ühtlasi õpib laps märkama värve, varje, kujundeid ja nende ruumilisust ning neid ka paberile panema.
Ühiskond ootab inimestelt, et nad oleksid julged, loovad, intelligentsed, oskaksid ennast väljendada nii sõnas kui ka kirjas ning arvestaksid teistega. Ka kunstnik ja õppejõud Tiiu Esnar rõhutab kunstiõpetuse tähtsust ühiskonnas hakkama saava inimese arengu kujundamisel. Just kunstitegevused julgustavad last kaasa mõtlema ja lahendusi välja pakkuma.
Sellest saab alguse loov mõtlemine, elus hakkamasaamine ja kogukonna tegemistesse panustamine. Julgustan lastevanemaid loovalt kunstitegevustes osalema. Kindlasti avastate endalegi palju uut ja meeleolukat. Õpe ei pea käima üksnes internetikeskkondade kaudu, igapäevavahenditega saab iga lapsevanem oma lapse arengule kaasa aidata. Kes siis ei tahaks, et tema laps oleks loov ja näeks maailma kogu selle mitmekesisuses!
Kui tulla tagasi karupoeg Puhhi ja tema vahva mõtte juurde, siis anname endale ja lastele võimaluse leida see päris oma õhupall, mis pakub neile rõõmu ega jäta aega kurvastamiseks. Nii peame ka kogukonnana tugevamalt vastu.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)