Kurgilaadungid jõuavad tarbijani pakiautomaadi abil

Copy
Sombune talv Kuido Paimla kurgisaagi kiiremat valmimist ei soosinud, sest päikest nappis.
Sombune talv Kuido Paimla kurgisaagi kiiremat valmimist ei soosinud, sest päikest nappis. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja
  • Tellimusi on tulnud Tallinnast, Pärnust, Saaremaalt, Kiviõlist

12. jaanuaril kuulutas Eistvere aiand oma Facebooki lehel, et 3000 kurgiseemet on turbamulda pandud ning nüüd pole muud, kui oodata. Kliendid rõõmustasid ja olid valmis kannatlikult ootama. Eelmise nädala lõpul tuli ka kauaoodatud rõõmusõnum: saak on valmis.

Järva vallas Imavere lähedal Eistvere külas kasvuhoonetes varajast kurki kasvatav Kuido Paimla kinnitas, et esimene saak on tõepoolest korjatud ja müügi­valmis on nii lühikest kui ka pikka sorti kurke, aga osta on ka rohelist sibulat.

Kui tavaolukorras oleksid värske kraami ihalejad tõenäoliselt ise aiandisse kohale sõitnud ja ostu ära teinud, siis vastavalt praegu riigis kehtivale olukorrale tuleb reeglitest kinni pidada ka kurgikasvatajatel ja lähikontaktidest ostjatega pigem hoiduda.

Kaup vajab siiski müümist. Siinkohal tuli mängu pakiautomaaditeenus ja nii saab aiandi omaniku Kuido Paimla selgitusel tellida järvamaise köögivilja lähimasse DPD või Itella Smartposti pakiautomaati. Sel juhul lisandub köögiviljadele pakiautomaadi tasu.

Soe küll, aga päikest ju polnud ja kiiremini saak valmis ei saanud. Taimedel on ikka päikest vaja kasvamiseks

Vastavalt kokkuleppele on Paimla valmis toimetama tellimused ka Türile, Paidesse, Võhmasse ja Kolga-Jaani. Esimesed kurgipartiid on sel moel teel põhimõtteliselt igasse Eesti nurka. «Tellimusi on tulnud Tallinnast, Pärnust, Saaremaalt, Kiviõlist,» täpsustas ta.

Suurematesse kauplustesse tuleb Paimlal kaup siiski endal kohale viia. Järvamaal on Eistvere aiandi toodangut juba osta Paide Maksimarketist. Hinnad on üsna ühte klassi Luunja kurkidega: lühikese kurgi kilogramm maksab kuus ja pika kurgi kilogramm neli eurot.

Pettuma peavad need, kes on harjunud Eistveres kasvanud värsket kurki Paide turult ostma. «Turg on praegu ju suletud, seega me seal müüa ei saa,» põhjendas Paimla.

Talv oli tänavu küll suhteliselt soe, aga Paimla hinnangul see kurkide kasvu pigem hästi ei mõjunud. «Soe küll, aga päikest ju polnud ja kiiremini saak valmis ei saanud. Taimedel on ikka päikest vaja kasvamiseks,» lausus ta.

Lisaks aitab päike kaasa kasvuhoonete kütmisele. Seega kasvatas sombune ja lumevaene talveilm köögiviljakasvata­jate kütusekulu. Aastaid kasvatab Eistvere aiand kurgitaimi ise, kuigi võimalus oleks osta ettekasvatatud taimi ka Poolast. Seda teed Paimla läinud ei ole, sest kvaliteet on talle oluline.

Milliseks kujuneb müügihooaeg praeguses majandusele ülimalt keerulises eriolukorras, seda Paimla ennustama ei kippunud. «Ei oska praegu veel midagi öelda, vaatame, milliseks olukord kujuneb,» sõnas ta.

Kuido Paimla alustas köögiviljakasvatust 2009. aastal, 2014. aastaks oli tal umbes 1600 ruutmeetrit kasvuhoonepinda, kus sirguvad peamiselt kurk ja sibul. Avamaad oli 15 hektari ringis. Kurgikasvatust alustas Paimla koostöös Põltsamaa Felixi, hiljem Salvestiga. Ta alustas suurettevõttele 20–25 tonni müügiga, 2015. aastal sõlmis lepingu juba 90 tonnile, kuid eelmisel aastal lõpetas selle äri ära. «Lihtsalt pole kasumlik,» põhjendas ta Järva Teatajale eelmisel aastal.

Tagasi üles