Klassis on õpilaste asemel koha sisse võtnud hernetaimed

Vaatamata sellele, et õpilased on kodus kaugõppel, kasvavad Ambla-Aravete kooli kolmanda klassi laste veebruaris mulda pistetud projektiherned mühinal. Taimed on juba meetripikkused, ka esimesed õied paistavad. Foto: Ambla-Aravete kool

Mitu aastat menukat taimekasvatusprojekti korraldanud Räpina aianduskool võttis asja ette ka tänavu. Nii külvasid sajad lasteaiad ja koolid sõbrapäeval taimeprojekti «Sõprusetera» käigus mulda herned. Nõnda ka Järvamaal.

Külvamiseni jõudsid muidugi need kooli-lasteaiad-asutused, kes olid kärmed end kirja panema. Nagu selgus, tuli tänavu olla veel kiirem kui e-maksuametis oma tulu deklareerides. Kirjapanek, mis algas 20. jaanuaril ja pidanuks kestma jaanuari viimase päevani või suurima osalejate arvu – 300 täitumiseni, läks loetud tunnid hiljem juba lukku, sest soovijate huvi oli erakordselt suur. Järvamaalt õnnestus nimekirja pääseda Ambla-Aravete koolil ja PAIde lasteaia rühmadel. «Jah, paraku täitusid grupid sel aastal eriti kiiresti. Rekord sai igal juhul purustatud,» ütles Räpina aianduskooli taimekasvatusprojekti eestvedaja Katrin Uurman.

Veebruaris saidki herned mulda ja märtsi keskpaigani uudistati koolides-lasteaedades usinalt, kas taimed on juba mullast ninad välja torganud. Pärast seda, mil koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu kõik koolid, aga ka enamik lasteaedu tühjaks jäid, tuli taimehakatistel palju väiksema publikuga leppida. Herned ei tea eriolukorrast midagi ning et laste töö ja vaev nahka ei läheks, ongi lasteaia- ja kooliõpetajad nüüd need, kes taimede eest edasi hoolitsemas käivad.