Eesti keeles puudub tulevikuvorm. Tulevikust räägitakse olevikus. Praegune hetk on kõik, millest Eesti rahvas julgeb unistada. Seda võib nimetada hirmuks, minevikust tingitud igaveseks lootusetuseks. Ehk on tegu hoopis päästerõngaga, valmisolekuga, mida paljudel teistel riikidel ei pruugi olla?
Marleen Anderson
Türi ühisgümnaasiumi õpilane