Varraste klõbinal sündis kole kena näitus

Kirju pilt: muhulased sukkade kudumisel värvide ega mustritega tagasi ei hoidnud. Foto: Anu Pink

Kui mõnele inimesele on eneseületus läbida oma elu esimene maratonidistants, vallutada kõrgeim mäetipp, õppida vanuigi mõnd pilli mängima või sooritada hoopis langevarjuhüpe, siis salajasse klubisse kuuluvatele kudumishuvilistele on see kõige-kõigem eneseületus hoopis see, kui peenikestel varrastel on valmis saadud värvikirev ja imetihedas koes Muhu sukapaar. Kudujate Koopiaklubisse kuuluvate näputööhuviliste saavutusi saab alates 8. augustist imetleda Tartus Eesti rahva muuseumis.

Kogu selle värvikireva väljapaneku sünni omamoodi peasüüdlane on Türil asuvas Saara kirjastuses töötav Anu Pink, kes veebipõhist Kudujate Koopiaklubi nimelist salaseltsi eest veab. Pärandtehnoloogina Muhu sukkade ajalugu uurinud ja neist raamatuidki kirjutanud Pink mõtles ühel päeval, et peaks ka ise ühe paari valmis kuduma. «Aga kuna see on nii metsikult aega nõudev töö, siis ei viitsinud ka väga,» muigas ta. «Mõtlesin, et viskan klubis mõtte välja – kes tahab kaasa teha, pangu nimi kirja. Arvasin, et tuleb kümme inimest. Ehk. Aga tuli ligi sada või isegi rohkem, see tulemus tundus küll ilmvõimatu.»

Tõsi, esialgu väljakutse vastu võtnutest päris kõik ette antud tähtajaks lõpule ei jõudnud ja avataval näitusel nende sukki ei näe, ent klubist pole hundipassi selle tõttu kellelegi antud.