Kus laulavad hinged?

Järva Teataja
Copy
Andres Tšumakov.
Andres Tšumakov. Foto: Kristo Kivisoo

Hämar aeg. Mõtted võivad olla helged, tajud tundlikud. On aeg ilusateks meenutusteks, armsate äraläinute mälestamiseks. Pimedaim aeg võib panna igatsema valgust, millest kõnelevad meile jõulud. Kuid seni, kuniks jõuluvalgus jõuab, peame ka suutma toime tulla. Eneses ausaks jäädes, kaasteelistele toeks olles.

Sünge pimedus kutsub süütama küünla ja soojendavate jookide kõrvale valima hingetuge pakkuvat kirjavara, muusikat, arukate pajatusi. Teades ja tunnistades, et teispoolsusega seonduv võib olla küll midagi ebamäärast ja käsitamatut, seeläbi ehk isegi hirmutavat, kuid ta on olemas. Teisele rannale on läinud lahkunud, aga me mõtleme, räägime ja laulame nad enda kõrvale taas elavaks. Ristiinimese teadmisega, et siit ilmast minek pole lohutu lõpp.

Ernst Enno oma luuletuses laulvatest teedest ütleb: «… meel igatseb tolmuta randa!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles