Linnaliikluse murekohad lahenevad

Alates 8. novembrist ei tohi piimaautod ega ka teised raskeveokid kasutada Raudtee tänavat Paide tööstuspiirkonda sissesõiduks. Foto: Dmitri Kotjuh

Novembri alguses korraldab Paide linnavalitsus ümber liikluse kahel tänaval. Sellega on murtud ammused mured, mis on linlasi Väike-Aia tänaval ja Raudtee tänaval liigeldes häirinud. Samuti muutub ohutumaks Pärnu ja Raudtee tänava ristmik.

Juba homsest, 1. novembrist hakkab Väike-Aia tänaval Kitsa ja Laia tänava vahelisel teelõigul sõidukitele kehtima parkimis- ja peatumiskeeld.

Paide linnamajandusosakonna juhataja Mait Grigorjev ütles, et see on suhteliselt kitsas tänavalõik. «Elu on näidanud, et äsja remondist tulnud riigimajas käib palju rahvast ja kõigi sõidukid ei mahu riigimaja juurde rajatud parklasse ära, seetõttu pargitakse palju ka Väike-Aia tänavale,» selgitas ta.

Tee äärde pargitud autod segavad Grigorjevi sõnul aga oluliselt tänava kahesuunalist liiklust. Ta lisas, et arutusel on olnud ka kõnealuse teeosa ühesuunaliseks muutmine.

Osa Väike-Aia tänavast, mis jääb Kitsa ja Pärnu tänava vahele, juba on osaliselt ühesuunaline. «Paraku teeks selline muudatus keeruliseks tänava ja kõnniteede hoolduse. Eriti veel talvisel lumelükkamise ajal, kui autod peaksid seal ees seisma,» lausus ta.

Väike-Aia tänava samas piirkonnas peatuvad sageli autojuhid, kes toovad lapsi muusika­stuudiosse tundi. Autost väljuvad lapsed satuvad otse sõiduteele või jooksevad sinna auto varjust, mis pole liiklusohutuse vaatevinklist sugugi hea lahendus.

Palju parem oleks, kui lastevanemad keeraksid sisse mõnda lähedal asuvasse parklasse ning lapsed läheksid teed õiges kohas ületades ja liiklust rahulikult hinnates oma sihtkohta. Nii märkavad ka Väike-Aia tänaval sõitvad autojuhid lapsi paremini­.

Grigorjevi hinnangul on ümbruskonnas küllalt parklaid ja teeservi, kus tohib parkida. Samuti ei tee kellelegi halba mõni samm rohkem jalgsi käia.

Veelgi suurem linna liiklust muutev ümberkorraldus hakkab kehtima 8. novembrist. Siis kehtestab Paide linnavalitsus Raudtee tänavale raskeveokite liikumise piirangu lõigus Ristiku tänavast Pärna tänavani. See tähendab, et raskeveokeid jääb vähemaks ka Raudtee ja Pärnu tänava ristmikul, kus need tekitasid mõnikord väiksemaid liiklusseisakuid.

Mait Grigorjev selgitas, et selle muudatuseni viis kaks olulist asjaolu. «Esmalt see, et Mündi tee rekonstrueerimine sai aastate eest rahastuse, sest just sealtkaudu pidi hakkama liikuma raskeveotransport rajatavasse E-Piima tehasesse, laienevasse Eesti Pagari tehasesse ja Utilitase katlamajja,» selgitas­ ta.

Kui siiani oli veokitel vabadus tehastesse ja katlamajja jõuda ka Raudtee tänavat pidi, siis edaspidi tulevad keelavad liiklusmärgid teatud teelõikudele ette ja sihtkohani jõuab üksnes Mündi teed kasutades.

Teisalt viis piiranguni ka Pärna, Kastani, Peetri, Uue ja osaliselt Pärnu tänava elanike mure Raudtee tänaval viimastel aastatel silmanähtavalt elavnenud rekaliikluse pärast. Oma murest teavitasid nad linnavalitsust, paludes liikluskoormust vähendada.

Pärna tänava elanik Virge Võsujalg ütles Järva Teatajale juba kevadel, et rekade vool Raudtee tänaval on sedavõrd tihe, et tal on seal teed ületavate lasteaia- ja koolilaste pärast hirm. «Sel teel sõidab iga päev kümneid raskeveokeid, kel tuleb sageli hoog maha pidurdada ning lasteaeda, kooli ja staadionidele liikuvatele lastele ja noortele teed anda,» lausus ta.

Paraku võib sellise tiheda liikluse keerises kellelgi kogemata midagi märkamata jääda ja seetõttu on õnnetuse tõenäosus teelõigul suur.

Piirkonna elanikele meeldib Võsujala sõnul käia Raudtee tänava äärset kergliiklusteed pidi jalutamas ja väikeste lastega jalgrattasõitu harjutamas. Tihe liiklusvool tekitas aga kummalise tunde, nagu poleks see nendeks tegevusteks päris õige koht. «Me teadsime, et uus tehas toob teele rohkem veokeid ja see ongi mõistetav, aga et neid hakkab seal lõpuks kokkuvõttes sõitma nii palju, ei osanud küll keegi oodata,» lausus ta.

Võsujalg on autojuhina ka sage Pärnu ja Raudtee tänava ristmiku kasutaja ning on pidanud raskeveokite tõttu seal nii mõnigi kord pikalt oma teekonna jätkamist ootama. «Rekade ristmikuületus on aeganõudvam kui väikese auto kiire pööre. Teatud kellaaegadele sattudes, kui ristmikul on tavapärasest tihedam liiklus, olen seal kümmekond minutit oodanud,» ütles ta.

Mait Grigorjevi sõnul ei kehtestanud linnavalitsus piirangut E-Piima tehase ehituse ja seadistamise ajal, vaid ootas ära, kui tehas hakkas tavapäraselt tööle. Siis sai selgemaks, kui palju raskeveokeid päevas Paide tööstuspiirkonda tuleb. «Ja kõik ei sõida sugugi mööda Raudtee tänavat, osa kasutas juba varem Mündi teed,» sõnas ta.

Grigorjev lisas, et peagi kehtima hakkav liikluskorralduse muudatus läheb üles ka platvormile Tark Tee, mida kasutab suurem osa logistikaettevõtteid. «Nii on Mündi tänava kasutamine raskeveokite sõiduteekonda kohe sisse kirjutatud,» märkis ta.

Grigorjev rõhutas, et raskeveokitele linna sissesõidul piiranguid seadvad märgid paigaldatakse sellise arvestusega, et ligipääs tööstusettevõtetele säilib. Lisaks E-Piimale ja Eesti Pagarile on rekadel asja ka Maksimarketi, Utilitase ja TruckMainti juurde. «Kui mõnel raskeveokil on vaja sõita piirkonda, mis jääb kehtestatud piirangu alasse, saab veoettevõte põhjendatud vajadusel linnavalitsuselt sissesõiduks loa küsida. Nii on asjad ka varem toiminud,» lausus ta.

Igal juhul muudavad ümberkorraldused Grigorjevi hinnangul liikluse Paide tänavatel turvalisemaks, mis ongi nende kehtestamise peapõhjus.