Õpilasring kujundas Teet Luntsust loodusvaatleja

Teet Julius Lunts on sündinud 2. detsembril 1902 Jõgisoo külas Künka talus Marie ja Tõnu Luntsu pere esimese lapsena. Tütar Anete sündis 12. juunil 1905.
1904. aastal läks pere Jõgisoo külast Künkalt Jakob Diesfeldti juurde Muda sauna. Isa ja ema käisid ümberkaudu majapidamistes tööl, lapsed olid omapäi kodus.
Lunts meenutab oma käsikirjalises eluloos, kuidas kevaditi ujutas vesi madala põrandaga Muda sauna toa üle nii, et põrandalauad kerkisid üles; kuidas «...välku lõi ja müristas mis hirmus, ma olin juba peast segane, sest välku lõi ühtelugu...».
1910. aasta talvel tegi Tõnis Lunts Kruusiaugu peremehe Hermann Weberiga kauba 80 rubla renti aastas ja pere võis sisse kolida. «30. märtsil 1911 kolisime lume mineku ajal Kruusiaugule, see ei olnud Muda saunast kaugel. Papa ostis Songi oksjonilt vilja, põllutööriistu ja muud. Ka hobuse muretses ta, ühe punase ruuna. Tapalt ostist kirju lehma ja Weberi käest laugu lehma.
Ma olin siis 8aastane, 9 peal. Rohi tärkas pea, pidin hakkama karjas käima kolme lehmaga, valge, kirju, lauk. Hommiku vara kott seljas pikk piits peos sammusin lehmadega ligidale Roosna metsa.»
1912. aasta 15. oktoobril viis ema poja Raka kooli, kus koolimaks oli kolm rubla. 15. aprillil said lapsed koolist lahti, sest algas uus karjaaeg.
1913. aasta 15. augustist sai Teet Luntsust Amblasse asutatud 6klassilise valitsuskooli õpilane, seal õppis ta 1917. aasta kevadeni. «Eksamid peeti mõni päev enne kooli ära. Minu käest küsiti vene keelt ja eesti keelt. Vene keel oli päärõhk, kõik oli vene keeles peale usuõpetuse ja eesti keele.» Koolivaheaegadel, teadagi, tuli Luntsul pidada tuttavat karjasepõlve.
1917. aasta aprillis kolisid Marie ja Tõnis Lunts köster Preisbergi juurde «pooletera peale». Poeg Teet astus sügisel Ambla kõrgema rahvakooli II klassi.
Järgmisel kevadel ütles Preisberg Luntsudele koha üles ja nad kolisid 4. mail õpetaja mõisasse teenijate majja Pikk tänav 7 korter 3, Tõnis Lunts oli juba aprillis kaubelnud end sinna sulaseks.
Tähtsaim mälestus 1919. aasta koolitalvest kõrgemas rahvakoolis on Luntsul koolivend August Pähkli algatatud ajaleht Õppur, kuhu saadeti hulgana töid.
Luuletusi saatis suurel hulgal Õppurisse ka Teet Lunts. Kaasõpilasi üllatas tema luuletus «Torkav vahekord», mis paljastas klassi tüdrukute ja poiste halvad küljed. Üllatunud olid õpilased tema luuletusest «Viiulikunstnik» ja «Kooli õpetajad meie klassis».
Selle kooliaasta talvel sai Lunts vabaks koolimaksust, mis oli 125 marka.
Suvel töötas Lunts turbarabas, käis paar korda maasikal ja sügisel iga päev kirikus orelit tallamas, mille eest sai proua Laxilt klaveritunde.
Ambla hariduse selts oli uue koolimaja ehitusega ametis, sest kõrgem rahvakool muudeti reaalgümnaasiumiks. 14. septembril oli pidulik nurgakivipanek. Lunts lõpetas Ambla reaalgümnaasiumi cum laude.
Ta on meenutanud selles koolis tegutsenud loodusloolist õpilasringi, mis korraldas õppekäike koduümbrusse ja kaugemale, kus lapsed refereerisid, herbariseerisid, korraldasid mineraalide ja kivististe kogusid, valmistasid lindude kaavikuid ja skelette, kogusid andmeid rändrahnude ja haruldaste puude ja taimede kohta.
Igal aastal ilmus kaks numbrit ajakirja Loodus, kus ilmusid ka Luntsu esimesed loodusloolised kirjutised. Koolil oli väike õppeaed basseiniga.
Aastatel 1924-25 õppis Lunts Tallinnas pedagoogilistel kursustel ja omandas algkooliõpetaja kutse. Praktikale määrati ta Albu kooli. 1. augustil 1925 registreeriti Lunts Albu 6klassilise algkooli õpetaja kohusetäitjaks. 1. septembril 1926 sai ta algkooliõpetaja kutsetunnistuse.
Albu koolis andis ta eesti keele, võimlemise, matemaatika, ajaloo ja kodanikuõpetuse tunde. Peale selle veel täienduskoolis emakeelt ja usuõpetust, kokku 34 tundi nädalas.
Aprillis 1927 lahkus Lunts Albu õpetaja kohalt seoses kaitseväkke minekuga. Vabanedes leidis ta töökoha tollal Ambla valla alla kuuluvas Risti algkoolis juhataja kohusetäitjana.
Tööle asus ta 1928. aastal 1. augustil. 1. detsembril 1931 registreeritakse ta Risti algkooli juhatajaks.
Agara õpetajana suutis Lunts ka oma õpilastes äratada huvi looduse vastu.
Risti algkooli endine õpilane Karin Poom meenutab kooliaega Vargamäe Veergudes 1991 nr 11: «Väga hinnatud on tema kodu-uurimuslikud tööd, loodusvaatlused. Sedasama püüdis ta ka meisse istutada. Ta jutustas meile igal võimalikul kujul loodusest, aina näidates igasuguseid taimi. Kevadeti koristasime koolimaja ja majapidamishoonete tagust metsa.
Seal noore sega-, põhiliselt siiski männimetsa all näitas ta meile näiteks maapähklit, mida ma varem ega hiljem näinud pole. Ja igal kevadel viis ta meid matkale. Terve kool ootas neid päevi, mil ühel kevadel jõudsime välja Tarvasjõeni, teisel Jäneda Lipumäele.»
1932. aasta Eesti Nooruses kirjutab Teet Lunts kodu-uurimistöödest noorsooühinguis. Üle-eestilise noorsoo ühingu Albu-Risti osakond tegutses aktiivselt, millele Lunts aitas agaralt kaasa.
Lehtmetsa-Risti koolimaja ehitatakse Luntsu eestvedamisel aastatel 1933–35. Koolijuhataja Lunts tegutses Albu-Risti osakonna noorte segakoori juhina, kutsus lektoreid loenguid pidama.
Ka juhendas ta aiandusõpiringi, mille eestvõttel oli 1937. a 2. mail puude istutamise tööpäev. Osakond andis välja ajakirja Lõke, kus ilmus kirjatükke ka Teet Luntsu sulest.
1938. aasta 1. augustist asus Teet Lunts tööle Seidla algkooli juhatajana. 1941. aastal saab Seidla noorte naturalistide ring tunnustuse osaliseks. Kooli aeda pannakse kasvama N. Liidus alles avastatud kautšukitaim koksagõss.
1939. aasta 8. juulil abiellus Lunts endise kolleegiga Lehtmetsa-Risti kooli päevilt (tollal Folanda Peterson) Elo Vähiga.
Teet Lunts täiendas ennast pidevalt, samas viis suvel läbi kursusi loodusloo õpetamise ja kooliaianduse arendamiseks. Ta oli Eesti rahva muuseumi alaline korrespondent ja muinsuskaitse usaldusmees Albu vallas.
1941. aasta 31. juulil, just heinaveo ajal, tuldi Luntsule järele. Tõlki oli tarvis. Koju tagasi ta enam ei tulnud, leiti mõrvatuna Oeti metsatee äärest. Maeti 28. septembril Ambla kalmistule.
Sealses koolis oli Elo Lunts kauaaegne õpetaja. Tema õpilane on olnud Hando Runnel. Ka tütar Marjust on saanud õpetaja.
Kasutatud materjalid:
Teet Lunts. Biografia: Lunts ja Roosenstrauch. Käsikirja koopia Ester Valdvee kogust.
Ester Valdvee. 1998. Teet (Julius) Lunts – loodusuurija. Ettekanne konverentsil «Minu Järvamaa».
Age-Li Liivak. 1998. Teet Lunts – seltskonnaelu edendaja. Ettekanne konverentsil «Minu Järvamaa».